{"id":9713,"date":"2024-09-19T09:03:00","date_gmt":"2024-09-19T19:03:00","guid":{"rendered":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/?p=9713"},"modified":"2025-03-21T10:03:16","modified_gmt":"2025-03-21T20:03:16","slug":"2024-hawaii-public-schools-see-improvement-in-science-scores-higher-student-attendance-rates","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/2024-hawaii-public-schools-see-improvement-in-science-scores-higher-student-attendance-rates\/","title":{"rendered":"Ua va&#039;aia e a&#039;oga a le malo o Hawai&#039;i le fa&#039;aleleia atili o togi fa&#039;asaienisi, maualuga le aofa&#039;i o tamaiti aoga"},"content":{"rendered":"<p>Ua fa&#039;aalia e tamaiti a&#039;oga le fa&#039;aleleia atili o togi fa&#039;asaienisi ma le aofa&#039;i o le &#039;auai, a&#039;o fa&#039;atumauina fa&#039;amanuiaga tau a&#039;oa&#039;oga i le tausaga ua te&#039;a i le gagana faatufugaga ma le numera.<\/p>\n\n\n\n<p>A&#039;o fa&#039;aauau pea ona toe fa&#039;aleleia a&#039;oga a le malo i Hawai&#039;i mai a&#039;afiaga o a&#039;oa&#039;oga fa&#039;alavelave fa&#039;afuase&#039;i, ua fa&#039;aalia e tamaiti a&#039;oga le fa&#039;aleleia atili o togi fa&#039;asaienisi ma le aofa&#039;i o le &#039;auai, a&#039;o fa&#039;atumauina manuia a&#039;oa&#039;oga i le tausaga ua te&#039;a i matata o le gagana ma le numera. O nei su&#039;esu&#039;ega o lo&#039;o fa&#039;amamafaina i le Matagaluega o A&#039;oga a le Setete o Hawai&#039;i 2023-24&nbsp;<a href=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/about\/organization\/strive-hi-dashboard\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Taumafai HI Faiga Fa&#039;atinoga<\/a>&nbsp;lipoti, ua tatalaina i le aso.<\/p>\n\n\n\n<p>E le gata i le ausia o a&#039;oa&#039;oga ma le tuputupu a&#039;e, o le lipoti faaletausaga a le Strive HI o lo&#039;o maua ai se vaaiga lautele i le tulaga o lo&#039;o fa&#039;atinoina ai a&#039;oga i vaega e pei o le fa&#039;au&#039;uga i le taimi, lesitala i le kolisi, ma le aga&#039;i i luma i le tapunia o va&#039;a ausia.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Autu i lea tausaga ma lea tausaga 2023-24 Strive HI i&#039;uga<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Ua fa&#039;atupula&#039;ia teisi le tomai fa&#039;alea&#039;oa&#039;oga a le Setete atoa i le saienisi<\/strong>&nbsp;a&#039;o mautu le tomai o le gagana ma le matematika.\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Fa&#039;asaienisi si&#039;itia ile 1 &#039;ai ile 41%.<\/li>\n\n\n\n<li>Fa&#039;ata&#039;ita&#039;iga gagana na faia ile 52%.<\/li>\n\n\n\n<li>O le tomai o le matematika na faia ile 40%.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>O le auai masani na siitia le 2 pasene i le 75%<\/strong>. (Fa&#039;amatala o le pasene o tamaiti a&#039;oga na auai i le 90% o aso a&#039;oa&#039;oga.)<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Fa&#039;au&#039;uga i le taimi na fa&#039;aopoopoina ile 1 &#039;ai ile 86%<\/strong>. (Faauigaina o le pasene o tamaiti a\u02bboga e fa\u02bbau\u02bbu ma se tipiloma i le aoga maualuga i totonu o le fa tausaga o le aoga maualuga.)\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Fa&#039;au&#039;uga mo fa&#039;aletonu tau tamaoaiga, a&#039;oa&#039;oga fa&#039;apitoa ma vaega laiti a&#039;oga a&#039;oa&#039;o Igilisi sa mautu pe fa&#039;atupula&#039;ia i le 2-3 pasene.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Le lesitalaina i a\u02bboa\u02bboga ma a\u02bboa\u02bboga maualuga&nbsp;<\/strong>na tausia i le 50% mo le Vasega o le 2023 fa&#039;au&#039;u na lesitala i le lua pe fa tausaga fa&#039;aa&#039;oa&#039;oga fa&#039;aa&#039;oa&#039;oga i le pa&#039;\u016b ina ua mae&#039;a fa&#039;au&#039;uga a&#039;oga maualuga.\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>O le au fa&#039;au&#039;u a&#039;oa&#039;o Igilisi na lesitala i a&#039;oa&#039;oga ma a&#039;oa&#039;oga na va&#039;aia le si&#039;itia o &#039;ai e 4 i le 36%.&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>O Hawai&#039;i ose tasi o setete e 13 o lo&#039;o fa&#039;afoeina Su&#039;esu&#039;ega Fa&#039;apaleni Matagofie. I totonu o setete o lo\u02bbo lipotia i\u02bbuga ausia mo le 2023-24, e pei o le lipoti o aso nei, o le tulaga maualuga o le tomai o le tomai i le gagana a Hawai&#039;i lona lua-maualuga ae o le tomai numera o le tulaga fa-maualuga. O isi setete e faapena foi ona lipotia le faatumauina o le tuputupu ae o lea tausaga ma lea tausaga po o ni suiga laiti (siitia po o le faaitiitia) i mea ua ausia.<\/p>\n\n\n\n<p>&quot;O a matou Strive HI fa&#039;ai&#039;uga o lo&#039;o fa&#039;aalia ai tulaga lelei, aemaise lava i le auai ma le tomai fa&#039;asaienisi. O Hawai&#039;i o se ta&#039;ita&#039;i o le atunu&#039;u pe a o&#039;o mai i le toe fa&#039;aleleia o fa&#039;ama&#039;i; peita&#039;i, matou te iloa o lo&#039;o iai pea galuega taua e tatau ona faia e fa&#039;aleleia ai taunu&#039;uga a tamaiti a&#039;oga, &quot;o le tala lea a Superintendent Keith Hayashi. &quot;Matou te tuuto atu i le fa\u02bbatinoina o ta\u02bbiala e fa\u02bbavavevave ai taunu\u02bbuga a tamaiti aoga, tu\u02bbuina atu a\u02bboa\u02bboga maualuga, ma lagolagoina o matou faiaoga ma le aufaigaluega.&quot;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>O le fa&#039;aleleia atili o le 2-point i le auai masani i lenei tausaga o lo&#039;o fa&#039;ailogaina ai le fa&#039;atupulaia o le aofa&#039;i o tagata auai talu mai le tausaga a&#039;oga 2022-23. O se tauvaga fou o le auai, &quot;<a href=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/student-programs\/attendance\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Auai i le Aso, Ausia Taeao<\/a>,\u201d o loo faamamafaina ai le taua o le auai faifaipea i le aoga. \u201cOu te faamalo atu i a tatou aoga, tamaiti aoga ma aiga mo le faateleina o le auai e le aunoa ona o se maatulimanu o aoaoga faamanuiaina ma e fesootai ma ausiaga faaleaoaoga,\u201d o le tala lea a Hayashi.<\/p>\n\n\n\n<p>O fa\u02bbamaumauga o fa\u02bbau\u02bbuga i le lipoti a le Strive HI i lenei tausaga o lo\u02bbo atagia mai ai le vasega o le 2023, o latou tamaiti a\u02bboga o tamaiti fou ina ua fa\u02bbamalosia e le fa\u02bbama\u02bbi a\u02bboga e tapunia. &quot;O laa na faia e le au matutua 2023 i vaega tutusa tutusa e sili ona fa\u02bbamalosia. E ui lava i le tausaga o a\u02bboa\u02bboga i luga o le initaneti ma toe fo\u02bbi i tua i a\u02bboa\u02bboga a le tagata lava ia, na latou tutumau. Na saunia e a\u02bboga se siosiomaga lagolago mo nei tamaiti a\u02bboga e atiina ae le to\u02bba e ausia o latou gafatia atoatoa ma fa\u02bbamoemoe i le lumana\u02bbi manuia, &quot;o le tala lea a le Sui Pule Sili o A\u02bboa\u02bboga Heidi Armstrong.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-buttons is-layout-flex wp-block-buttons-is-layout-flex\" style=\"margin-bottom:var(--wp--preset--spacing--10)\">\n<div class=\"wp-block-button has-custom-font-size ghost positive custom_button border_bx-pos is-style-outline is-style-outline--1\" style=\"font-size:0.8rem\"><a rel=\"\" target=\"\" href=\"\/sm\/DOE%20Forms\/StriveHI2024\/StriveHIStateReport2024.pdf\/\" class=\"wp-block-button__link has-text-color has-link-color has-border-color has-contrast-border-color wp-element-button\" style=\"border-width:2px;color:#010101;padding-top:12px;padding-right:20px;padding-bottom:12px;padding-left:20px\">La&#039;u mai le Lipoti a le Setete atoa<\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p>E faaopoopo atu i se ata i le setete atoa, e maua e aoga taitasi a le HIDOE se lipoti o faatinoga o le Strive HI. O lo&#039;o i lalo mea taua o a&#039;oga e lua ua va&#039;aia le fa&#039;atupulaia o fua fa&#039;atatau.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kipapa Elementary<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>O vaega ta&#039;itasi a le K\u012bpapa Elementary na si&#039;itia i numera ta&#039;ilua mai le tausaga talu ai, fa&#039;atasi ai ma le tomai o le matematika e 20 &#039;ai. Ua fa&#039;ailoa e le Pule A&#039;oga Jahmeel Duarte le manuia o K\u012bpapa i ona uiga WE&gt;ME ma le fa&#039;avae mautu o le a&#039;oga. Na fausia e Duarte i luga o le polokalame fa\u02bbamatalaga fa\u02bbamatalaga ma fa\u02bbamautu i poutu autu e tolu: pilina (feso\u02bbota\u02bbiga ma feso\u02bbota\u02bbiga), faiga lagolago ma tapunia le va o ausia.<\/p>\n\n\n\n<p>O le faauigaga a K\u012bpapa o le \u201cachievement gap\u201d e taula&#039;i i itu uma e lua o le potuaoga \u2013 mai le tamaititi aoga e o&#039;o ia i latou e mana&#039;omia se fesoasoani faaopoopo. &quot;Matou te fetaui ma mana\u02bboga o tamaiti a\u02bboga uma,&quot; o le tala lea a Duarte. \u201cIna ua na\u2019o le a\u2019oga Igoa I i Mililani, e le\u2019o se \u2018alofaga pe aisea e le mafai ai ona tatou faia, e si\u2019itia ai le tulaga, e fa\u2019amauina uma ai tulaga maualuluga ma fa\u2019amoemoega\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>O le fa&#039;ailoaina o fa&#039;amaumauga ua fa&#039;aosofia ai le fa&#039;atupula&#039;ia mata&#039;ina o a&#039;oa&#039;oga a K\u012bpapa. O le a&#039;oga na ave i le loto se su&#039;esu&#039;ega fa&#039;avae su&#039;esu&#039;ega na fa&#039;apupulaina ai le manuia o a&#039;oa&#039;oga, aemaise lava i tausaga tulagalua, i le faitau faitau. E su&#039;esu&#039;eina ma iloiloina tamaiti ta&#039;ito&#039;atasi. Mai iina, fa&#039;aaoga le tali i le fa&#039;atonuga (RTI), fa&#039;afa i le vaiaso e taofi ai fa&#039;atonuga autu. Ona amata loa lea ona galulue tamaiti a&#039;oga i a latou vaega o lo&#039;o taula&#039;i iai. O le mata&#039;ituina o le alualu i luma o se itu taua o le RTI, o lea e su&#039;esu&#039;eina ai tamaiti aoga i vaiaso uma. O lo&#039;o auai tamaiti o lo&#039;o tauivi i potu faitautusi e fa&#039;amalosia ai tomai faitau.<\/p>\n\n\n\n<p>Na vaaia fo\u02bbi e le a\u02bboga se si\u02bbitaga e 12 i le aofa\u02bbi o tagata auai e l\u0113 aunoa. O le fatuina o se siosiomaga e aofia ai, saogalemu mo tamaiti aoga ma matua ua fatuina se aganuu lea e oo lava i matua e lagona le lagolagoina, o le tala lea a Duarte. E faalagolago foi Duarte i le tali atu a matua. E vala\u2019au le a\u2019oga i matua ina ia auai i talanoaga ta\u2019ito\u2019atasi, faia ni fuafuaga fa\u2019ato\u2019atoa ma tu\u2019itu\u2019i atu i faitoto\u2019a ma asiasiga i aiga e fa\u2019aauau ai pea le auai o tamaiti aoga (ma matua) i le a\u2019oga.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Hilo Union Elementary<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>A&#039;o le&#039;i o&#039;o mai le fa&#039;ama&#039;i, sa maualuga le aofa&#039;i o le auai masani o Hilo Union Elementary i le 95% ma fua faatatau o le tomai fa&#039;aa&#039;oa&#039;oga i luga atu po&#039;o luga a&#039;e o le aofa&#039;i o le setete e ui i le tautuaina o le aofa&#039;i o tamaiti a&#039;oga e mana&#039;omia tele. Faatasi ai ma le 85% o lo\u02bbo sau mai aiga fa\u02bbaletonu le tamaoaiga, 21% e iai mana\u02bboga fa\u02bbapitoa ma 13% tagata a\u02bboa\u02bboga Igilisi, e mana\u02bbomia e le pulega le ese\u02bbese o mafaufauga, ma fa\u02bbamuamua mana\u02bboga fa\u02bbale-agafesootai o tamaiti aoga vaivai ina ia fa\u02bbatutuina i latou mo le manuia o a\u02bboa\u02bboga.<\/p>\n\n\n\n<p>Fai mai le Puleaoga o Bryan Arbles, o le sau i le aoga e tatau ona faatusa i le alu i le \u201cfale o tinamatua\u201d. O le taeao o lo&#039;o fausia i totonu o le fa&#039;atulagaga a le a&#039;oga ina ia mautinoa o lo&#039;o fa&#039;aola lelei tamaiti aoga e amata le aso. E fa\u02bbaaoga e faiaoga lenei taimi e siaki ai ma a latou tamaiti a\u02bboga, fuafua sini fa\u02bbapitoa, fa\u02bbatulagaina le tulaga mo le tuputupu a\u02bbe o le mafaufau ma le tutumau. I le gasologa o le aso, e fa\u02bbafeiloa\u02bbi e faiaoga tamaiti aoga i o latou igoa ma e o\u02bbo lava i le auai i le kikipolo i taimi o malologa.<\/p>\n\n\n\n<p>I le avea ai o se tasi o &#039;ohana tele, o sini o le auai na fa&#039;atulaga mo le a&#039;oga atoa ma lalo ifo i tamaiti a&#039;oga ta&#039;ito&#039;atasi. Ae o le a\u02bbafiaga o le fa\u02bbama\u02bbi na suia ai le latou ala. O a&#039;oa&#039;oga fa&#039;apitoa ma fa&#039;ato&#039;aga na va&#039;aia ai le pa&#039;u ifo o togi o le tomai a Hilo Union i lalo ifo o le averesi a le setete - e aofia ai ma le pa&#039;u i le 18-point i le numera ma le pa&#039;u 17-point i le saienisi i le maualuga o le fa&#039;ama&#039;i.<\/p>\n\n\n\n<p>Toe fo&#039;i i le a&#039;oa&#039;oina a le tagata lava ia i le lua tausaga ua tuana&#039;i, ua toe fo&#039;i le si&#039;osi&#039;omaga fa&#039;afale ile Hilo Union. I lenei taamilosaga o su&#039;esu&#039;ega, ua fa&#039;aalia e tamaiti a&#039;oga le si&#039;itia o le fa&#039;asaienisi e 23-points, fa&#039;atupula&#039;ia e 13-pointe i faatufugaga gagana, ma le si&#039;itaga e 8-point i le tomai o le numera. O le a&#039;oga ua 18 &#039;ai nei ma le 12 &#039;ai i luga a&#039;e o le averesi a le setete mo le fa&#039;atupulaia o a&#039;oa&#039;oga i le gagana arts ma le numera.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Strive HI na fa&#039;alauiloaina i le tausaga a&#039;oga 2012-13 e pei o le fa&#039;aleleia o a&#039;oga fa&#039;apitonu&#039;u a le setete ma le faiga e tali atu ai na ofoina atu le fetuutuuna&#039;i mai le tulafono a le feterale muamua e leai se tamaititi e tu&#039;ua (NCLB). E aofia ai le tele o fuataga o fa&#039;atinoga a le a&#039;oga e aofia ai le tomai i le faasaienisi, numera ma le gagana faatufugaga\/tusitusi; va&#039;a ausia; o le toesea faifaipea; tuputupu a\u02bbe a\u02bboa\u02bboga; ma fua faatatau o le faauuga. Na toe suia le faiga i le 2017 ina ia ogatusa ma le 2017-2020 HIDOE\/BOE Fuafuaga Fa&#039;ata&#039;atia ma le toe fa&#039;atagaina o le tulafono a le feterale i lalo o le Every Student Succeeds Act (ESSA). O le lipoti o lenei tausaga o lo&#039;o aofia ai fua fa&#039;atatau e atagia ai fa&#039;ailoga fou o fa&#039;atinoga i lalo o le&nbsp;<a href=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/about\/strategic-plan\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">2023-2029 BOE Fuafuaga Fuafuaga<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p>O lipoti a le a&#039;oga o lo&#039;o fa&#039;asalalau i luga o le\u00a0<a href=\"http:\/\/arch.k12.hi.us\/reports\/strivehi-performance\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">ARCH database<\/a>. Va&#039;ai nisi fa&#039;amatalaga e uiga i le <a href=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/about\/organization\/strive-hi-dashboard\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Taumafai HI faiga fa&#039;atinoga<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Students have shown improvements in science scores and attendance rates, while sustaining last year&#8217;s academic gains in language arts and math. As Hawai\u2018i&#8217;s public schools continue to recover from the effects of pandemic-disrupted learning, students have shown improvements in science scores and attendance rates, while sustaining last year&#8217;s academic gains in language arts and math. [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":15,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","_sitemap_exclude":false,"_sitemap_priority":"","_sitemap_frequency":"","_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","wp_popup_display_lightbox":0,"wp_popup_suppress":"","wp_popup_trigger":"","wp_popup_trigger_amount":0,"wp_popup_disable_on_mobile":false,"footnotes":""},"categories":[21],"tags":[],"class_list":["post-9713","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-news"],"pp_statuses_selecting_workflow":false,"pp_workflow_action":"current","pp_status_selection":"publish","taxonomy_info":{"category":[{"value":21,"label":"News"}]},"featured_image_src_large":false,"author_info":{"display_name":"Chanel Honda","author_link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/author\/chanel-hondak12-hi-us\/"},"comment_info":0,"category_info":[{"term_id":21,"name":"News","slug":"news","term_group":0,"term_taxonomy_id":21,"taxonomy":"category","description":"","parent":0,"count":308,"filter":"raw","cat_ID":21,"category_count":308,"category_description":"","cat_name":"News","category_nicename":"news","category_parent":0}],"tag_info":false,"publishpress_future_action":{"enabled":false,"date":"2026-04-20 23:58:56","action":"change-status","newStatus":"draft","terms":[],"taxonomy":"post_status","extraData":[]},"publishpress_future_workflow_manual_trigger":{"enabledWorkflows":[]},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9713","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/15"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9713"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9713\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9713"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9713"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9713"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}