{"id":9391,"date":"2024-12-11T16:26:13","date_gmt":"2024-12-12T02:26:13","guid":{"rendered":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/?p=9391"},"modified":"2025-10-09T10:22:53","modified_gmt":"2025-10-09T20:22:53","slug":"2024-student-voice-tis-the-season-for-college-applications","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/2024-student-voice-tis-the-season-for-college-applications\/","title":{"rendered":"Leo Tamaiti A&#039;oga: &#039;O le vaitau lenei mo talosaga i le Kolisi"},"content":{"rendered":"<p><em>Saunia e Alayna Kadarusman<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>O moli emoemo e teuteu ai niu, o musika fiafia ua faatumulia ai le ea, ma ua potopoto aiga mo tafaoga i autafa o le matafaga\u2014o le vaitau o aso malolo i Hawai\u02bbi! Mo tagata matutua, peita\u02bbi, o se vaitau o le lua: o se fa\u02bbamanatuga fa\u02bbafefiloi ma le mamafa o talosaga i kolisi. A&#039;o lata mai le vasega o le fa&#039;au&#039;uga o le 2025, ua fa&#039;ailoa mai e Tesema le tumutumuga o le vaitau o talosaga i le kolisi-o se taimi taua mo le tuputupu a&#039;e, manatunatuga, ma tapenapenaga, lea e tusia ai tala uma, tusi talosaga, ma fa&#039;amatalaga fa&#039;aopoopo e fa&#039;aopoopo i le tala oa tatou malaga tulaga ese. O le sailia o se paleni i le va o lo tatou lumana\u02bbi ma le taimi nei o le maatulimanu lea o lenei aso malolo. O le tu\u02bbuina atu o se talosaga mamana e taua tele, ae o le tu\u02bbuina atu o lo tatou soifua maloloina faaletino ma le mafaufau tutusa le tele o le tausiga ma le gauai e tutusa lava le taua.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>O le faagasologa o talosaga a le kolisi e lagona e pei o le sauniuni mo se tausamiga tele o aso malolo - fa\u02bbamalosia ma mana\u02bbomia se taumafaiga tele, ae mulimuli ane, o le fa\u02bbalapotopotoga o le ki. O le tagata lava ia, i taeao uma, ou te fa\u02bbaaluina 10 minute e nofo i lalo ma tusi a\u02bbu fuafuaga i aso taitasi. I le taimi lea, ou te fatuina ni sini pupuu e ausia i le aso, i le faasologa o le faamuamua, e mafai ai ona ou siaki lo\u02bbu alualu i luma. O le fa\u02bbalapotopotoga e fa\u02bbaitiitia ai le atuatuvale ma fa\u02bbatagaina aso faigaluega malie e talepe ai le vevesi, fa\u02bbaliliuina i ni laasaga faigofie. O lenei vaitau e le na&#039;o le mea o lo&#039;o tatou aga&#039;i i ai ae o le fa&#039;amanatuina o le mamao ua tatou o&#039;o mai ai.<\/p>\n\n\n\n<p>O le fa\u02bbamae\u02bbaina o au tusi talosaga i kolisi e mana\u02bbomia le taimi, ia fa\u02bbaaoga. I lo\u02bbu poto masani, o le mea lilo faalilolilo o lo\u02bbo tali fa\u02bbamaoni a\u02bbo fa\u02bbalua-siaki e fatu ai fa\u02bbamalieina i\u02bbuga. O le faitauina e isi o au tala o le a faalautele ai lau vaaiga; mo a&#039;u, se&#039;iloga ua faitaulia e le anoano o tagata la&#039;u tala ona ou ta&#039;ua lea o se afifi. Ua o\u02bbo mai le taimi e fa\u02bbapotopoto ai mea uma na e a\u02bboa\u02bboina, au mafutaga fa\u02bbavae, ma sini na e tulimata\u02bbia ma le naunautai, mea uma e fa\u02bbata\u02bbita\u02bbia ai lau fa\u02bbaaliga o se lumana\u02bbi atoatoa. O le faapaleniina o lenei tiute e foliga mai e lofituina ma a\u02bboa\u02bboga, ta\u02bbaloga, ma isi mea fa\u02bbaopoopo e fa\u02bbasilisili ai ona taua le fa\u02bbalagolago ia i latou o lo\u02bbo siomia oe. O le aapa atu ma le fa&#039;alagolago i lau faiga lagolago a faufautua, faiaoga, aiga, ma uo e suia ai le faagasologa i se malaga fefa&#039;asoaa&#039;i nai lo se galuega faigata, tuto&#039;atasi.<\/p>\n\n\n\n<p>O kolisi e fa\u02bbatauaina le fa\u02bbamaoni, o lea e leai se mafuaaga e tulituliloa ai le atoatoa. O le tele o uunaiga e fesiligia e kolisi o mea ia ou te lei mafaufau lava e fesili ifo ia te au lava. O le faagasologa o talosaga a le kolisi e mafai ai ona ou su\u02bbesu\u02bbeina a\u02bbu lava i le auala lava e tasi ou te su\u02bbesu\u02bbeina ai kolisi aoga. Nai lo le tali atu i se auala e te manatu e mana\u02bbo ai kolisi, tali e pei o oe lava - e mana\u02bbo kolisi oe moni e te alu i la latou kolisi, ae le o se fa\u02bbamatalaga le talafeagai na faia e fa\u02bbamalieina ai fesili. Faaalu le taimi e malolo ai, faapelepele i au mafutaga, ma ia e iloa i taimi uma e te sau muamua. O le faia o mea e te fiafia i ai e fa\u02bbaitiitia ai le atuatuvale, pe tu\u02bbu se taimi mo au mea e te fiafia i ai, fa\u02bbaalu se aso e taula\u02bbi ai oe, po\u02bbo le fa\u02bbatau foi mo meaalofa o aso malolo, e fa\u02bbaleleia atili ai lau gaosiga. O le malolo mai nisi mea e mafai foi ona fa\u02bbamaonia le taua. Mo nisi, atonu o se malologa lea mai ala o feso&#039;ota&#039;iga, galuega a&#039;oga, po&#039;o se tusi talosaga i le kolisi\u2014peita&#039;i, o le la&#039;a i tua e mafai ai ona e va&#039;ai manino atili.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>E le gata i lea, ina ia ausia se vaitau manuia o talosaga i kolisi, auai i lou soifua maloloina faaletino, lea e aafia tuusa\u02bbo ai le mafai ona faia galuega i aso taitasi, e taua. I lenei taimi o le tausaga, e pupuu aso, ma le tele o mea e ausia. O le fa\u02bbamautuina o faamalositino i aso uma, paleni paleni, ma le lava o le moe e fa\u02bbaleleia ai le malosi faaletino, tumau, manino le mafaufau, ma le maufetuuna\u02bbi. O le tausia lelei o le soifua maloloina faaletino e fesoasoani e puipuia ai ma\u02bbi, fa\u02bbaleleia lagona e ala i le tu\u02bbuina atu o endorphins, ma fa\u02bbateleina ai lo tatou gafatia e taulimaina ai le atuatuvale. E ala i le faamuamua o o tatou tino, tatou te faaauupegaina ai i tatou lava e foia luitau, tulituliloaina o sini, ma ola ai i le olaga i lona tulaga atoatoa. Ae ou te lei amataina se talosaga i le kolisi, ou te auai i se gaoioiga e faatumauina ai lou ola mama, e maua ai le taulai atu ma le faaosofia i le taimi o le sauniga. O nisi o gaoioiga ou te fiafia i ai e aofia ai le pese, savali, taalo pikopolo, po o le faaaluina o taimi lelei ma lou aiga ma fagafao.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>A o tatou fa\u02bbatautaia le vaitau o talosaga i kolisi, e faigofie ona fa\u02bbaumatia i le faanatinati o taimi fa\u02bbatapula\u02bba ma le mamafa o le fa\u02bbatulagaina o tatou lumana\u02bbi. Ae ui i lea, o lenei faagasologa e le o mea uma e uiga i le sini mulimuli ae o le faigamalaga o le tuputupu ae ma le a\u02bboa\u02bboina e tausia i tatou lava i luga o le ala. O le faapaleniina o manaoga o lenei taimi, faatasi ai ma lo tatou soifua maloloina faalemafaufau ma faaletino e faamanatu mai ai ia i tatou o le manuia e le na o mea na ausia i luga o se fasipepa ae o le maufetuuna\u02bbi ma le poto tatou te atiina ae i le faagasologa. Talia lu&#039;itau, faapelepele i nai manumalo laiti, ma ia manatua o le tausia o oe lava o le tupe sili lea ona taua e mafai ona e faia mo lou lumanai!<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-kadence-spacer aligncenter kt-block-spacer-9391_ecd006-ae\"><div class=\"kt-block-spacer kt-block-spacer-halign-center\"><hr class=\"kt-divider\"\/><\/div><\/div>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"461\" height=\"512\" src=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/1-Alayna-Kadarusman.jpeg\" alt=\"Pahoa High and Intermediate student medium shot\" class=\"wp-image-9392\" style=\"width:200px\" srcset=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/1-Alayna-Kadarusman.jpeg 461w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/1-Alayna-Kadarusman-270x300.jpeg 270w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/1-Alayna-Kadarusman-11x12.jpeg 11w\" sizes=\"auto, (max-width: 461px) 100vw, 461px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><em><em>Alayna Kadarusman o se sinia i&nbsp;<strong>P\u0101hoa High ma Intermediate School<\/strong>&nbsp;ma avea ma sui taitaifono 2024-25 Hawaii State Student Council (HSSC). E ta&#039;ilua o ia i le Kolisi Tu&#039;ufa&#039;atasi a Hawai&#039;i, lea o le a maua ai lana tusi pasi Hawaiian Studies i le 2025. E galue fo&#039;i o ia o le peresitene o le vasega sinia, peresitene o le National Honor Society, ma le sui peresitene o le Future Farmers of America. Na te fa&#039;anaunau e fa&#039;amalosia ma fa&#039;amalosia le isi augatupulaga o ta&#039;ita&#039;i e ala i le fa&#039;atupuina o nu&#039;u fa&#039;atasi, fa&#039;atuputeleina leo o tamaiti a&#039;oga, ma fa&#039;auluina fuafuaga e fa&#039;atupu ai suiga tumau, lelei.<\/em><\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By Alayna Kadarusman Twinkling lights adorn palm trees, festive music fills the air, and families gather for beachside picnics\u2014 it\u2019s the holiday season in Hawai\u02bbi! For seniors, however, it\u2019s a season of duality: a celebration mingled with the weight of college applications. As the class of 2025 graduation is right around the corner, December ushers [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","_sitemap_exclude":false,"_sitemap_priority":"","_sitemap_frequency":"","_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","wp_popup_display_lightbox":0,"wp_popup_suppress":"","wp_popup_trigger":"","wp_popup_trigger_amount":0,"wp_popup_disable_on_mobile":false,"footnotes":""},"categories":[22,51],"tags":[],"class_list":["post-9391","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-hoohaaheo","category-student-voice"],"pp_statuses_selecting_workflow":false,"pp_workflow_action":"current","pp_status_selection":"publish","taxonomy_info":{"category":[{"value":22,"label":"Ho\u2018oha\u2018aheo"},{"value":51,"label":"Student Voice"}]},"featured_image_src_large":false,"author_info":{"display_name":"Sara Miyazono","author_link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/author\/sara-miyazonok12-hi-us\/"},"comment_info":0,"category_info":[{"term_id":22,"name":"Ho\u2018oha\u2018aheo","slug":"hoohaaheo","term_group":0,"term_taxonomy_id":22,"taxonomy":"category","description":"","parent":0,"count":67,"filter":"raw","cat_ID":22,"category_count":67,"category_description":"","cat_name":"Ho\u2018oha\u2018aheo","category_nicename":"hoohaaheo","category_parent":0},{"term_id":51,"name":"Student Voice","slug":"student-voice","term_group":0,"term_taxonomy_id":51,"taxonomy":"category","description":"","parent":0,"count":17,"filter":"raw","cat_ID":51,"category_count":17,"category_description":"","cat_name":"Student Voice","category_nicename":"student-voice","category_parent":0}],"tag_info":false,"publishpress_future_action":{"enabled":false,"date":"2026-04-15 02:25:27","action":"change-status","newStatus":"draft","terms":[],"taxonomy":"post_status","extraData":[]},"publishpress_future_workflow_manual_trigger":{"enabledWorkflows":[]},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9391","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9391"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9391\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9391"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9391"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9391"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}