{"id":9332,"date":"2025-03-10T11:26:17","date_gmt":"2025-03-10T21:26:17","guid":{"rendered":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/?p=9332"},"modified":"2025-03-21T08:31:23","modified_gmt":"2025-03-21T18:31:23","slug":"2025-student-voice-we-must-fight-for-a-safe-and-healthy-climate","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/2025-student-voice-we-must-fight-for-a-safe-and-healthy-climate\/","title":{"rendered":"Leo o Tamaiti Aoga: E tatau ona tatou tau mo se tau saogalemu ma le soifua maloloina"},"content":{"rendered":"<p><em>Saunia e Mia Nishiguchi, Kalani High School<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>O le ola i se tau saogalemu ma le soifua maloloina e le o se avanoa-ae o la tatou aia tatau.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>O Hawai&#039;i ose fa&#039;ameamea o aganu&#039;u ma tagata. O lo tatou fanua ma le vasa pele e fa&#039;amatala ai lo tatou olaga. O feso&#039;ota&#039;iga i le &#039;aina e masani ona le amanaiaina i lo tatou lalolagi o fa&#039;alavelave; tatou te manatu m\u0101m\u0101 i o tatou motu matagofie. O Hawai&#039;i o lo&#039;o pito i luma o suiga o le tau e aofia ai le si&#039;itia o le suasami, tafia i le gataifale, lamala i Maui ma le afi o Lahaina. O nei fa&#039;alavelave o fa&#039;amanatuga faifai pea o suiga o le tau e le o se fa&#039;amata&#039;u mamao. O nei mataupu o se fa\u02bbata\u02bbita\u02bbiga ma e mana\u02bbomia ona matou mana\u02bbomia vave, fa\u02bbamatalaga fa\u02bbamatalaga. O a tatou tupulaga talavou ma tupulaga o le lumana\u02bbi ua lamatia e aunoa ma le faia o gaioiga ma tiute i le taimi nei.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>O le autalavou o taitai o taeao; ma i aso nei. O tupulaga talavou mai itu uma o le setete o lo\u02bbo laa i luga e fai fa\u02bbata\u02bbita\u02bbiga i nei mataupu muamua. O se tasi o fa\u02bbata\u02bbita\u02bbiga o le Climate Future Forum, lea tatou te fa\u02bbalauteleina ai leo o tupulaga talavou, fa\u02bbamautinoa e le na\u02bbo le aofia ai o tupulaga talavou i le suiga o le siosiomaga, ae o le ta\u02bbita\u02bbia muamua. Matou te fai ma sui o se vaega o tamaiti aoga maualuga e popole i le tulaga o lo matou tau. I nai tausaga talu ai, na faia ai e le Climate Future Forum le uluai mea na tupu i le State Capitol e fa\u02bbaaofia ai le autalavou i le faiga o tulafono. Ia Novema o le 2024, na matou faia ai le tele o le Climate Future Forum lea na matou va\u02bbaia ma le 20+ fa\u02bbalapotopotoga o lo\u02bbo auai, 80+ ta\u02bbita\u02bbi talavou o lo\u02bbo auai i talanoaga anoa ma le au fai tulafono, lima fa\u02bbavae faiga fa\u02bbavae, tele fa\u02bbasalalauga ma le tele o faipule tuuto. Ae ui i lea, e le tatau ona na&#039;o tatou tupulaga talavou e tausolomua e fesoasoani e fa&#039;asaoina o latou lumana&#039;i.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>E ala i le poto masani a le tagata lava ia i le galue i le Setete o le Setete mo Sui Kapela ma le tusiaina o se iugafono mo se Vaiaso o le Tau e aloaia e le DOE e tuuina atu i lenei fono faitulafono, ua ou maua ai le malamalama tele i totonu ma fafo o le lala o le tulafono. O le faagasologa o le tusiaina o iugafono e mafai ai ona ou fesootai atu i tupulaga talavou ma taitai o le malo e fai le suiga ou te manao e vaai i ai i totonu o tatou nuu. O le tausolomua e faailoa atu mataupu tau le tau ia tatou tupulaga talavou o se avanoa ou te pele i lo\u02bbu loto. Ou te fa&#039;amoemoe e pasia la matou fa&#039;ai&#039;uga i le fa&#039;amoemoe e fa&#039;amalosia tamaiti a&#039;oga e faia ni la&#039;asaga fa&#039;atino aga&#039;i atu i vaega e fiafia i ai, aemaise lava i lumana&#039;i gafataulimaina. Ou te fuafua e tu&#039;ufa&#039;atasia ma tu&#039;uina atu alagaoa e fa&#039;amalosia ai i latou e fa&#039;alautele o latou leo i le faia o fa&#039;ai&#039;uga. Ole Vaiaso ole Tau ole a tele sona aafiaga mo a&#039;oga DOE. Ou te va\u02bbaia se vaiaso e amata ai e tamaiti a\u02bboga talanoaga e uiga i suiga o le tau, fa\u02bbatalanoa manatu fou, ma lagona le musuia e ave a latou fuafuaga i le lala o le tulafono. O le vaiaso o le a tatalaina ai faitotoa i ni fuafuaga fou ma nofoaga e fiafia i ai tamaiti aoga e faia ni suiga talafeagai. Ua ou a&#039;oa&#039;oina o faiga fa&#039;avae e a&#039;afia ai lo tatou si&#039;osi&#039;omaga e mafai ona fa&#039;atinoina ma una&#039;ia i le aofa&#039;i sa&#039;o o fa&#039;amalosi ma fa&#039;aupuga.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>O le faia o suiga i tulafono na foliga mai o se galuega mo tagata matutua ae le o se nofoaga mo talavou e maua ai se leo. E ala mai i faalapotopotoga e pei o le Climate Future Forum, Faitulafono e pei o Sui Kapela, ma taitai o le autalavou ou te galulue faatasi i aso taitasi, ua ou iloa ai e tofu i tatou uma ma se leo mamana e tatau ona tuuina atu. E ia te matou aia tatau uma e talosagaina ai tulafono e fa\u02bbamuamua ai malosiaga fa\u02bbafouina,&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>a&#039;oa&#039;oga o le tau i totonu o a&#039;oga ma lo tatou lumana&#039;i atoa. E i ai ia i tatou uma le aia tatau e tuuina atu ai se molimau e lagolagoina pe teena ai ni pili patino, e faatulaga ai mea e tutupu, e faateleina ai o tatou leo, ma fautua mo se lumanai manuia mo tupulaga o lumanai.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Fai mai o le lumana\u2019i e mo le isi tupulaga, ae o lo tatou lumana\u2019i o lo\u2019o fai tonu nei. O faiga fa&#039;avae, alamanuia, ma ta&#039;ita&#039;i o lo&#039;o fa&#039;amuamua tupe maua nai lo le fa&#039;amoemoe o lo tatou lumana&#039;i. E iai la tatou aia tatau e finau ai mo se tau saogalemu ma le soifua maloloina e pei ona taua i le faaiuga o le mataupu a Navahine Plaintiff ma ua aloaia e Gov. Green. Fa&#039;alavelave fa&#039;alelalolagi ma fa&#039;alotoifale faamanatu mai ia i tatou uma o le le fa&#039;atinoina e le o se filifiliga pe a tatou manana&#039;o i se lumana&#039;i ola. E tatau ona tatou faaaogaina a tatou aia tatau ma puipui le lumanai tatou te fia vaai i ai. E tasi le manatu, tasi manatu, po\u02bbo le tasi manatu e mafai ona avea ma amataga o se suiga i le lalolagi atoa. Ua oo i le taimi tatou te tuu ai le faitio ae amata ona misa. O le tauivi mo se lumana&#039;i mama o la tatou aia tatau lea ma e le mafai ona tatou taofia seiloga e faalogoina o tatou leo, suia faiga faavae, ma saogalemu lo tatou lumanai.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-kadence-spacer aligncenter kt-block-spacer-9332_deb4a2-ee\"><div class=\"kt-block-spacer kt-block-spacer-halign-center\"><hr class=\"kt-divider\"\/><\/div><\/div>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"461\" height=\"645\" src=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/Student-Voice-Nishiguchi-KalaniHS-Headshot.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-9323\" style=\"width:200px\" srcset=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/Student-Voice-Nishiguchi-KalaniHS-Headshot.jpg 461w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/Student-Voice-Nishiguchi-KalaniHS-Headshot-214x300.jpg 214w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/Student-Voice-Nishiguchi-KalaniHS-Headshot-9x12.jpg 9w\" sizes=\"auto, (max-width: 461px) 100vw, 461px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><em>O Mia Nishiguchi o se talavou i<\/em><strong><em> Aoga Maualuga a Kalani<\/em><\/strong><em> ma se tagata faigaluega mo Rep. Jeann\u00e9 Kapela e ala i le Keiki Caucus Legislative Internship. O lo&#039;o galue foi o ia o se Sui O&#039;ahu i le Hawai&#039;i Department of Transportation Youth Council, ose taitai faiga faavae mo le Climate Future Forum ma le Hawai&#039;i Youth Food Council, ma le NOAA Ocean Guardian Youth Ambassador. O lo&#039;o fuafua e a&#039;oa&#039;oina le fa&#039;asaienisi fa&#039;apolokiki ma so&#039;otaga fa&#039;ava-o-malo ma fa&#039;anaunauta&#039;i e fa&#039;aauau pea le fa&#039;atuputeleina o leo o tupulaga ma tumau le toaga i le lala o le Fono Faitulafono. I lona taimi avanoa, e fiafia o ia e fai matcha, faimalaga, vlogging ma tafafao ma e pele.<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By Mia Nishiguchi, Kalani High School Living in a safe and healthy climate is not a privilege\u2013but our fundamental right.&nbsp; Hawai\u2018i is a melting pot of cultures and people. Our precious \u02bb\u0101ina and ocean define our way of life. Connection to the \u02bb\u0101ina is often disregarded in our world of distractions; we constantly take our [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":13,"featured_media":9322,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","_sitemap_exclude":false,"_sitemap_priority":"","_sitemap_frequency":"","_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","wp_popup_display_lightbox":0,"wp_popup_suppress":"","wp_popup_trigger":"","wp_popup_trigger_amount":0,"wp_popup_disable_on_mobile":false,"footnotes":""},"categories":[22,51],"tags":[],"class_list":["post-9332","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-hoohaaheo","category-student-voice"],"pp_statuses_selecting_workflow":false,"pp_workflow_action":"current","pp_status_selection":"publish","taxonomy_info":{"category":[{"value":22,"label":"Ho\u2018oha\u2018aheo"},{"value":51,"label":"Student Voice"}]},"featured_image_src_large":["https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/Student-Voice-Nishiguchi-KalaniHS-1024x765.jpg",1024,765,true],"author_info":{"display_name":"Sara Miyazono","author_link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/author\/sara-miyazonok12-hi-us\/"},"comment_info":0,"category_info":[{"term_id":22,"name":"Ho\u2018oha\u2018aheo","slug":"hoohaaheo","term_group":0,"term_taxonomy_id":22,"taxonomy":"category","description":"","parent":0,"count":72,"filter":"raw","cat_ID":22,"category_count":72,"category_description":"","cat_name":"Ho\u2018oha\u2018aheo","category_nicename":"hoohaaheo","category_parent":0},{"term_id":51,"name":"Student Voice","slug":"student-voice","term_group":0,"term_taxonomy_id":51,"taxonomy":"category","description":"","parent":0,"count":19,"filter":"raw","cat_ID":51,"category_count":19,"category_description":"","cat_name":"Student Voice","category_nicename":"student-voice","category_parent":0}],"tag_info":false,"publishpress_future_action":{"enabled":false,"date":"2026-05-03 16:20:18","action":"change-status","newStatus":"draft","terms":[],"taxonomy":"post_status","extraData":[]},"publishpress_future_workflow_manual_trigger":{"enabledWorkflows":[]},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9332","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9332"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9332\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9322"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9332"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9332"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9332"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}