{"id":8748,"date":"2025-01-29T11:46:00","date_gmt":"2025-01-29T21:46:00","guid":{"rendered":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/?p=8748"},"modified":"2026-08-28T09:01:30","modified_gmt":"2026-08-28T19:01:30","slug":"2025-hawaiis-4th-graders-post-math-gains-on-the-nations-report-card","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/2025-hawaiis-4th-graders-post-math-gains-on-the-nations-report-card\/","title":{"rendered":"Na maua e tamaiti vasega 4 a Hawai&#039;i le numera i luga ole &#039;The Nation&#039;s Report Card&#039;"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">HONOLULU - Na fa&#039;aalia e tamaiti a&#039;oga lona fa a le a&#039;oga a Hawai&#039;i le alualu i luma iloga i le matematika i le 2024 National Assessment of Educational Progress (NAEP), e masani ona ta&#039;ua o le &quot;The Nation&#039;s Report Card.&quot; O Hawai&#039;i o se tasi o na&#039;o le 15 setete na fa&#039;amauina se fa&#039;aleleia atili fa&#039;afuainumera i togi fa&#039;a-matematika, e sili atu i le averesi a le atunu&#039;u i le 2 &#039;ai mo le su&#039;esu&#039;ega lona lua a le NAEP. Na fa&#039;ailoa mai fa&#039;ai&#039;uga o iloiloga i le vaveao o le Aso Lulu (12:01 i le taeao Taimi i Sasa&#039;e).<br><br>O tamaiti a&#039;oga Hawai&#039;i na fa&#039;aauau pea le fa&#039;atinoga i isi vaega e tolu na fa&#039;ata&#039;ita&#039;iina - faitau tusi vasega fa ma le valu ma numera valu - ae leai se setete ta&#039;itasi na fa&#039;ailoaina fa&#039;amanuiaga i nei mata&#039;upu. I le atunu&#039;u, na pa&#039;u&#039;u togi averesi i faitauga fa ma vasega valu ma numera valu. O le averesi a le atunu&#039;u mo le matematika vasega fa na si&#039;itia i le 2 &#039;ai.<br><br>E iloga fa&#039;ai&#039;uga o lenei tausaga ona o lo&#039;o atagia mai ai le aga&#039;i i luma o tamaiti a&#039;oga na fa&#039;alavelave a latou a&#039;oga amata ona o le fa&#039;ama&#039;i. O tamaiti fa&#039;ailoga fa&#039;ata&#039;ita&#039;i na ulufale atu i le aoga fa&#039;ata&#039;ita&#039;i ina ua amata le fa&#039;ama&#039;i i le 2020, ma a&#039;afia ai a latou tausaga a&#039;oa&#039;oga.<br><br>\u201cO le si&#039;itia i luga o togi o le matematika o le vasega fa a Hawai&#039;i o se fa&#039;ailoga fa&#039;alototeleina o le maufetuuna&#039;i ma le lelei o a&#039;oa&#039;oga,\u201d o le tala lea a Superintendent Keith Hayashi. \u201cA fua i le tulaga faaleatunuu, lea na vaaia ai e le tele o setete e itiiti pe leai foi se faaleleia, o le malosi o Hawai&#039;i e faatumauina ma e sili atu foi i tulaga o faatinoga a o lei oo i le faama&#039;i e matua taua lava. O fa&#039;ai&#039;uga nei e fa&#039;amalosia ai le taua o le fa&#039;aauauina o tupe fa&#039;afaigaluega i ta&#039;iala fa&#039;avae a&#039;oa&#039;oga ma fa&#039;atatau i le lagolago ina ia mautinoa le fa&#039;aauauina o le alualu i luma. A&#039;o matou fa&#039;amanatuina nei fa&#039;amanuiaga, matou te taula&#039;i pea i le fa&#039;asilisiliina o taunu&#039;uga a tamaiti a&#039;oga i vasega uma.&quot;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">NAEP, fa&#039;atautaia e le National Center for Education Statistics (NCES), o lo&#039;o maua ai se fua fa&#039;atatau o taunu&#039;uga a tamaiti a&#039;oga i setete. Fa&#039;atino i tausaga ta&#039;i lua, e iloilo ai e le su&#039;esu&#039;ega se fa&#039;ata&#039;ita&#039;iga fa&#039;atusa o tamaiti a&#039;oga o le vasega fa ma le valu i le atunu&#039;u atoa. I le tautotogo o le 2024, e tusa ma le 7,200 tamaiti aoga a le malo o Hawai&#039;i mai aoga e 140 na auai i le iloiloga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>I&#039;uga Autu<\/strong><br><br><strong>Math Vasega Fa<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>O Hawai&#039;i o se tasi o setete e 15 na ausia se fa&#039;afuainumera taua tele i le vasega fa o le numera ma le vasega valu i le atunu&#039;u atoa. I le tautotogo o le 2024, e tusa ma le 7,200 tamaiti aoga a le malo o Hawai&#039;i mai aoga e 140 na auai i le iloiloga.<\/li>\n\n\n\n<li>Na si&#039;itia le fua fa&#039;atatau a Hawai&#039;i i le 2 &#039;ai i le 239, sili atu i le averesi a le atunu&#039;u ile 2 &#039;ai.<\/li>\n\n\n\n<li>O le pasene o tamaiti a&#039;oga Hawai&#039;i na togi i luga pe sili atu fo&#039;i le tomai ma tulaga maualuga na si&#039;itia i le 5% mai le 2022, e tusa ai ma le NCES.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"631\" src=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Math-1024x631.png\" alt=\"NAEP results for grade 4 math.\" class=\"wp-image-8758\" srcset=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Math-1024x631.png 1024w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Math-300x185.png 300w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Math-768x474.png 768w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Math-18x12.png 18w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Math.png 1200w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Faitauga o le Vasega Fa<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>O le averesi o sikoa fua a Hawai&#039;i o le 216 sa tumau pea e le&#039;i suia fa&#039;amaumauga mai le 2022 ae na sili atu i le averesi a le atunu&#039;u i le 2 &#039;ai.<\/li>\n\n\n\n<li>Na ta&#039;ua e le NAEP e ui ina pa&#039;\u016b le averesi a le atunu&#039;u i tausaga talu ai nei, ae ua fa&#039;aalia le si&#039;itia o togi faitau a le vasega fa a Hawai&#039;i.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"631\" src=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Reading-1024x631.png\" alt=\"NAEP results for grade 4 reading.\" class=\"wp-image-8761\" srcset=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Reading-1024x631.png 1024w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Reading-300x185.png 300w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Reading-768x474.png 768w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Reading-18x12.png 18w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Reading.png 1200w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Vasega Valu Math<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>O le fua fa&#039;atatau a Hawai&#039;i e 270 e le&#039;i suia mai le 2022.<\/li>\n\n\n\n<li>I totonu o pulega e 52 (50 setete, DC, ma le Matagaluega o le Puipuiga o Aoga Gaoioiga), 48 setete, e aofia ai Hawai&#039;i, e leai se suiga taua na vaaia, ae fa setete na pa&#039;\u016b.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"633\" src=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Math-1024x633.png\" alt=\"NAEP results for grade 8 math.\" class=\"wp-image-8760\" srcset=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Math-1024x633.png 1024w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Math-300x186.png 300w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Math-768x475.png 768w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Math-18x12.png 18w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Math.png 1200w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Faitauga Vasega Valu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>O le averesi o sikoa fua a Hawai&#039;i e 257 na tumau pea i fuainumera fa&#039;atusatusa ile 2022.<\/li>\n\n\n\n<li>I tala fa&#039;asolopito, o le vasega valu a Hawai&#039;i na latou faia i lalo ifo o le averesi a le atunu&#039;u i le faitau. Ae ui i lea, i le 2024, o latou togi o lo\u02bbo ogatusa ma le averesi a le atunu\u02bbu, fa\u02bbailogaina se fa\u02bbaleleia atili mo se taimi umi, na ta\u02bbua e le NCES.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"630\" src=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Reading-1024x630.png\" alt=\"NAEP results for grade 8 reading.\" class=\"wp-image-8759\" srcset=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Reading-1024x630.png 1024w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Reading-300x185.png 300w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Reading-768x472.png 768w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Reading-18x12.png 18w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Reading.png 1200w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">O le fa&#039;aauau pea o le fa&#039;atupulaia o Hawai&#039;i ile NAEP ua fa&#039;ailoa ile atunu&#039;u. I le 20 tausaga talu ai, ua faia e le setete nisi o fa\u02bbaleleia atili i totonu o le atunu\u02bbu. I le faitauga, ua si&#039;itia le vasega fa a Hawai&#039;i mai le fa&#039;avasegaina o setete i lalo o le 10 setete i le 2003 i luga atu o le averesi a le atunu&#039;u ma maua ai se tulaga i le 10 pito i luga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">NAEP results are one of several key indicators used by the Hawai\u2018i State Department of Education (HIDOE) to assess student progress. The findings align with HIDOE\u2019s\u00a0latest Strive HI performance results, which showed public schools continuing to recover from pandemic-related learning disruptions. Statewide academic gains in language arts and math remained steady on the state&#8217;s Smarter Balanced Assessment, which evaluates college and career readiness.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u200bHONOLULU \u2014 Hawai\u2018i\u2019s public school fourth graders demonstrated notable progress in mathematics on the 2024 National Assessment of Educational Progress (NAEP), commonly known as &#8220;The Nation&#8217;s Report Card.&#8221; Hawai\u2018i was one of only 15 states to post a statistically significant improvement in fourth-grade math scores, surpassing the national average by 2 points for a second [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":29,"featured_media":9207,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"10163,8799,9837,15630,8706,1619","_relevanssi_noindex_reason":"","_sitemap_exclude":false,"_sitemap_priority":"","_sitemap_frequency":"","_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","wp_popup_display_lightbox":0,"wp_popup_suppress":"","wp_popup_trigger":"","wp_popup_trigger_amount":0,"wp_popup_disable_on_mobile":false,"footnotes":""},"categories":[21],"tags":[],"class_list":["post-8748","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"pp_statuses_selecting_workflow":false,"pp_workflow_action":"current","pp_status_selection":"publish","taxonomy_info":{"category":[{"value":21,"label":"News"}]},"featured_image_src_large":["https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/MakakiloElMathClass-1024x683.jpg",1024,683,true],"author_info":{"display_name":"Stanley Lee","author_link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/author\/stanley-leek12-hi-us\/"},"comment_info":0,"category_info":[{"term_id":21,"name":"News","slug":"news","term_group":0,"term_taxonomy_id":21,"taxonomy":"category","description":"","parent":0,"count":360,"filter":"raw","cat_ID":21,"category_count":360,"category_description":"","cat_name":"News","category_nicename":"news","category_parent":0}],"tag_info":false,"publishpress_future_action":{"enabled":false,"date":"2026-09-16 06:56:32","action":"change-status","newStatus":"draft","terms":[],"taxonomy":"post_status","extraData":[]},"publishpress_future_workflow_manual_trigger":{"enabledWorkflows":[]},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8748","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/29"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8748"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8748\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9207"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8748"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8748"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8748"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}