{"id":8748,"date":"2025-01-29T11:46:00","date_gmt":"2025-01-29T21:46:00","guid":{"rendered":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/?p=8748"},"modified":"2025-10-09T10:19:19","modified_gmt":"2025-10-09T20:19:19","slug":"2025-hawaiis-4th-graders-post-math-gains-on-the-nations-report-card","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/2025-hawaiis-4th-graders-post-math-gains-on-the-nations-report-card\/","title":{"rendered":"Na maua e tamaiti vasega 4 a Hawai&#039;i le numera i luga ole &#039;The Nation&#039;s Report Card&#039;"},"content":{"rendered":"<p>HONOLULU - Na fa&#039;aalia e tamaiti a&#039;oga lona fa a le a&#039;oga a Hawai&#039;i le alualu i luma iloga i le matematika i le 2024 National Assessment of Educational Progress (NAEP), e masani ona ta&#039;ua o le &quot;The Nation&#039;s Report Card.&quot; O Hawai&#039;i o se tasi o na&#039;o le 15 setete na fa&#039;amauina se fa&#039;aleleia atili fa&#039;afuainumera i togi fa&#039;a-matematika, e sili atu i le averesi a le atunu&#039;u i le 2 &#039;ai mo le su&#039;esu&#039;ega lona lua a le NAEP. Na fa&#039;ailoa mai fa&#039;ai&#039;uga o iloiloga i le vaveao o le Aso Lulu (12:01 i le taeao Taimi i Sasa&#039;e).<br><br>O tamaiti a&#039;oga Hawai&#039;i na fa&#039;aauau pea le fa&#039;atinoga i isi vaega e tolu na fa&#039;ata&#039;ita&#039;iina - faitau tusi vasega fa ma le valu ma numera valu - ae leai se setete ta&#039;itasi na fa&#039;ailoaina fa&#039;amanuiaga i nei mata&#039;upu. I le atunu&#039;u, na pa&#039;u&#039;u togi averesi i faitauga fa ma vasega valu ma numera valu. O le averesi a le atunu&#039;u mo le matematika vasega fa na si&#039;itia i le 2 &#039;ai.<br><br>E iloga fa&#039;ai&#039;uga o lenei tausaga ona o lo&#039;o atagia mai ai le aga&#039;i i luma o tamaiti a&#039;oga na fa&#039;alavelave a latou a&#039;oga amata ona o le fa&#039;ama&#039;i. O tamaiti fa&#039;ailoga fa&#039;ata&#039;ita&#039;i na ulufale atu i le aoga fa&#039;ata&#039;ita&#039;i ina ua amata le fa&#039;ama&#039;i i le 2020, ma a&#039;afia ai a latou tausaga a&#039;oa&#039;oga.<br><br>\u201cO le si&#039;itia i luga o togi o le matematika o le vasega fa a Hawai&#039;i o se fa&#039;ailoga fa&#039;alototeleina o le maufetuuna&#039;i ma le lelei o a&#039;oa&#039;oga,\u201d o le tala lea a Superintendent Keith Hayashi. \u201cA fua i le tulaga faaleatunuu, lea na vaaia ai e le tele o setete e itiiti pe leai foi se faaleleia, o le malosi o Hawai&#039;i e faatumauina ma e sili atu foi i tulaga o faatinoga a o lei oo i le faama&#039;i e matua taua lava. O fa&#039;ai&#039;uga nei e fa&#039;amalosia ai le taua o le fa&#039;aauauina o tupe fa&#039;afaigaluega i ta&#039;iala fa&#039;avae a&#039;oa&#039;oga ma fa&#039;atatau i le lagolago ina ia mautinoa le fa&#039;aauauina o le alualu i luma. A&#039;o matou fa&#039;amanatuina nei fa&#039;amanuiaga, matou te taula&#039;i pea i le fa&#039;asilisiliina o taunu&#039;uga a tamaiti a&#039;oga i vasega uma.&quot;<\/p>\n\n\n\n<p>NAEP, fa&#039;atautaia e le National Center for Education Statistics (NCES), o lo&#039;o maua ai se fua fa&#039;atatau o taunu&#039;uga a tamaiti a&#039;oga i setete. Fa&#039;atino i tausaga ta&#039;i lua, e iloilo ai e le su&#039;esu&#039;ega se fa&#039;ata&#039;ita&#039;iga fa&#039;atusa o tamaiti a&#039;oga o le vasega fa ma le valu i le atunu&#039;u atoa. I le tautotogo o le 2024, e tusa ma le 7,200 tamaiti aoga a le malo o Hawai&#039;i mai aoga e 140 na auai i le iloiloga.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>I&#039;uga Autu<\/strong><br><br><strong>Math Vasega Fa<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>O Hawai&#039;i o se tasi o setete e 15 na ausia se fa&#039;afuainumera taua tele i le vasega fa o le numera ma le vasega valu i le atunu&#039;u atoa. I le tautotogo o le 2024, e tusa ma le 7,200 tamaiti aoga a le malo o Hawai&#039;i mai aoga e 140 na auai i le iloiloga.<\/li>\n\n\n\n<li>Na si&#039;itia le fua fa&#039;atatau a Hawai&#039;i i le 2 &#039;ai i le 239, sili atu i le averesi a le atunu&#039;u ile 2 &#039;ai.<\/li>\n\n\n\n<li>O le pasene o tamaiti a&#039;oga Hawai&#039;i na togi i luga pe sili atu fo&#039;i le tomai ma tulaga maualuga na si&#039;itia i le 5% mai le 2022, e tusa ai ma le NCES.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"631\" src=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Math-1024x631.png\" alt=\"NAEP results for grade 4 math.\" class=\"wp-image-8758\" srcset=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Math-1024x631.png 1024w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Math-300x185.png 300w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Math-768x474.png 768w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Math-18x12.png 18w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Math.png 1200w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Faitauga o le Vasega Fa<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>O le averesi o sikoa fua a Hawai&#039;i o le 216 sa tumau pea e le&#039;i suia fa&#039;amaumauga mai le 2022 ae na sili atu i le averesi a le atunu&#039;u i le 2 &#039;ai.<\/li>\n\n\n\n<li>Na ta&#039;ua e le NAEP e ui ina pa&#039;\u016b le averesi a le atunu&#039;u i tausaga talu ai nei, ae ua fa&#039;aalia le si&#039;itia o togi faitau a le vasega fa a Hawai&#039;i.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"631\" src=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Reading-1024x631.png\" alt=\"NAEP results for grade 4 reading.\" class=\"wp-image-8761\" srcset=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Reading-1024x631.png 1024w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Reading-300x185.png 300w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Reading-768x474.png 768w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Reading-18x12.png 18w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G4-Reading.png 1200w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Vasega Valu Math<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>O le fua fa&#039;atatau a Hawai&#039;i e 270 e le&#039;i suia mai le 2022.<\/li>\n\n\n\n<li>I totonu o pulega e 52 (50 setete, DC, ma le Matagaluega o le Puipuiga o Aoga Gaoioiga), 48 setete, e aofia ai Hawai&#039;i, e leai se suiga taua na vaaia, ae fa setete na pa&#039;\u016b.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"633\" src=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Math-1024x633.png\" alt=\"NAEP results for grade 8 math.\" class=\"wp-image-8760\" srcset=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Math-1024x633.png 1024w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Math-300x186.png 300w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Math-768x475.png 768w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Math-18x12.png 18w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Math.png 1200w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Faitauga Vasega Valu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>O le averesi o sikoa fua a Hawai&#039;i e 257 na tumau pea i fuainumera fa&#039;atusatusa ile 2022.<\/li>\n\n\n\n<li>I tala fa&#039;asolopito, o le vasega valu a Hawai&#039;i na latou faia i lalo ifo o le averesi a le atunu&#039;u i le faitau. Ae ui i lea, i le 2024, o latou togi o lo\u02bbo ogatusa ma le averesi a le atunu\u02bbu, fa\u02bbailogaina se fa\u02bbaleleia atili mo se taimi umi, na ta\u02bbua e le NCES.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"630\" src=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Reading-1024x630.png\" alt=\"NAEP results for grade 8 reading.\" class=\"wp-image-8759\" srcset=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Reading-1024x630.png 1024w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Reading-300x185.png 300w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Reading-768x472.png 768w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Reading-18x12.png 18w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024-NAEP-G8-Reading.png 1200w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p>O le fa&#039;aauau pea o le fa&#039;atupulaia o Hawai&#039;i ile NAEP ua fa&#039;ailoa ile atunu&#039;u. I le 20 tausaga talu ai, ua faia e le setete nisi o fa\u02bbaleleia atili i totonu o le atunu\u02bbu. I le faitauga, ua si&#039;itia le vasega fa a Hawai&#039;i mai le fa&#039;avasegaina o setete i lalo o le 10 setete i le 2003 i luga atu o le averesi a le atunu&#039;u ma maua ai se tulaga i le 10 pito i luga.<\/p>\n\n\n\n<p>O fa&#039;ai&#039;uga a le NAEP ose tasi lea o fa&#039;ailoga autu e fa&#039;aogaina e le Matagaluega o A&#039;oga a le Setete o Hawai&#039;i (HIDOE) e iloilo ai le alualu i luma o tamaiti aoga. O su&#039;esu&#039;ega e fetaui ma le HIDOE&nbsp;<a href=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/ConnectWithUs\/MediaRoom\/PressReleases\/Pages\/2023-24-Strive-HI-Sees-improvement-in-science-scores-attendance-rates.aspx\/\">fa&#039;ai&#039;uga lata mai fa&#039;atinoga o le Strive HI<\/a>, lea na fa\u02bbaalia ai a\u02bboga a le malo o lo\u02bbo fa\u02bbaauau pea ona toe manuia mai fa\u02bbalavelave fa\u02bbalavelave a\u02bboa\u02bboga. Sa tumau manuia a&#039;oa&#039;oga a le setete atoa i le gagana faatufugaga ma le numera i luga o le Su&#039;esu&#039;ega Fa&#039;ata&#039;ita&#039;i Paleni a le setete, lea e iloilo ai le sauniuni i kolisi ma galuega.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u200bHONOLULU \u2014 Hawai\u2018i\u2019s public school fourth graders demonstrated notable progress in mathematics on the 2024 National Assessment of Educational Progress (NAEP), commonly known as &#8220;The Nation&#8217;s Report Card.&#8221; Hawai\u2018i was one of only 15 states to post a statistically significant improvement in fourth-grade math scores, surpassing the national average by 2 points for a second [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":29,"featured_media":9207,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","_sitemap_exclude":false,"_sitemap_priority":"","_sitemap_frequency":"","_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","wp_popup_display_lightbox":0,"wp_popup_suppress":"","wp_popup_trigger":"","wp_popup_trigger_amount":0,"wp_popup_disable_on_mobile":false,"footnotes":""},"categories":[21],"tags":[],"class_list":["post-8748","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"pp_statuses_selecting_workflow":false,"pp_workflow_action":"current","pp_status_selection":"publish","taxonomy_info":{"category":[{"value":21,"label":"News"}]},"featured_image_src_large":["https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/MakakiloElMathClass-1024x683.jpg",1024,683,true],"author_info":{"display_name":"Stanley Lee","author_link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/author\/stanley-leek12-hi-us\/"},"comment_info":0,"category_info":[{"term_id":21,"name":"News","slug":"news","term_group":0,"term_taxonomy_id":21,"taxonomy":"category","description":"","parent":0,"count":317,"filter":"raw","cat_ID":21,"category_count":317,"category_description":"","cat_name":"News","category_nicename":"news","category_parent":0}],"tag_info":false,"publishpress_future_action":{"enabled":false,"date":"2026-05-13 02:21:10","action":"change-status","newStatus":"draft","terms":[],"taxonomy":"post_status","extraData":[]},"publishpress_future_workflow_manual_trigger":{"enabledWorkflows":[]},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8748","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/29"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8748"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8748\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9207"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8748"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8748"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8748"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}