{"id":933,"date":"2024-11-07T02:31:13","date_gmt":"2024-11-07T02:31:13","guid":{"rendered":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/?page_id=933"},"modified":"2025-12-08T10:13:12","modified_gmt":"2025-12-08T20:13:12","slug":"what-is-special-education","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/school-services\/what-is-special-education\/","title":{"rendered":"O le a le Aoga Faapitoa"},"content":{"rendered":"<div class=\"wp-block-columns double_col_sidebar is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-28f84493 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column left_col is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<p class=\"intro\" style=\"font-size:clamp(0.875rem, 0.875rem + ((1vw - 0.2rem) * 0.531), 1.3rem);\">The Hawai\u02bbi State Department of Education (HIDOE) provides services to children ages 3 through 21, residing in Hawai\u02bbi, who are eligible for special education and related services. Special education is specially designed instruction, related services, and other supplementary aids to meet your child&#8217;s unique needs\u2014at no cost to parent(s). <\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">aotelega<\/h2>\n\n\n\n<p>Special education refers to a range of services provided your child with disabilities to improve their educational outcomes. It is specially designed instruction to meet the unique needs of your child with disabilities. Special education may include, but is not limited to, academic services, speech-language services, psychological services, physical and occupational therapy, counseling services, and parent education. In addition, special education services are provided at no cost to parent(s). <a href=\"\/wp-content\/uploads\/Special-Education-Is-It-For-Your-Child-RS-26-0535.pdf\" data-type=\"attachment\" data-id=\"17614\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Find out if Special Education Is it for your child?<\/a> (PDF).<\/p>\n\n\n\n<p>Special education services are made available to any student \u2014 ages 3 through 21 \u2014 who demonstrates a need for specially designed instruction after an eligibility determination. An evaluation will determine the nature and extent of the student\u2019s needs. Evaluations are separate assessments that may include: academic performance, communication skills, general intelligence, health, vision, hearing, social and emotional status, and motor abilities. If your child is eligible for special education, services are provided through an Individualized Education Program (IEP).<\/p>\n\n\n\n<p>Ole Tulafono ole Fa&#039;aleleia o A&#039;oa&#039;oga a Tagata Ta&#039;ito&#039;atasi ma Manaoga Fa&#039;apitoa ole 2004 (IDEA) ma tulafono faatonutonu a le setete e mana&#039;omia ai le HIDOE e tu&#039;uina atu se a&#039;oa&#039;oga fa&#039;ale-malo talafeagai e leai se totogi (FAPE), lea e aofia ai le fa&#039;aauauina o au&#039;aunaga mo lau tama o lo&#039;o agava&#039;a mo a&#039;oa&#039;oga fa&#039;apitoa ma auaunaga fa&#039;apitoa.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Iloiloga ma Agavaa<\/h2>\n\n\n\n<p>O a\u02bboa\u02bboga fa\u02bbapitoa e fa\u02bbamoemoe mo tamaiti a\u02bboga e iai fa\u02bbafitauli fa\u02bbapitoa e mafua ai le faigata ona a\u02bboa\u02bboina ma mana\u02bbomia ni a\u02bboa\u02bboga fa\u02bbapitoa.<\/p>\n\n\n\n<p>O le su&#039;esu&#039;ega o lo&#039;o faauigaina o faiga e fa&#039;aoga e iloa ai pe e le atoatoa le malosi o lau tama ma le natura ma le lautele o le mana&#039;oga mo a&#039;oa&#039;oga fa&#039;apitoa ma auaunaga fa&#039;apitoa. O lenei faiga e fesoasoani e iloa ai tagata a&#039;oa&#039;o e agava&#039;a mo a&#039;oa&#039;oga fa&#039;apitoa ma auaunaga fa&#039;apitoa e ala i le fa&#039;amautuina o le iai o se fa&#039;aletonu ma le mana&#039;omia o auaunaga fa&#039;apitoa. E iai taimi fa&#039;apitoa e tatau ona mulimulita&#039;i ai &#039;au mo le fa&#039;agasologa o iloiloga.<\/p>\n\n\n\n<p>O fa&#039;asinoga talafeagai mo a&#039;oa&#039;oga fa&#039;apitoa e amata pe a mae&#039;a fa&#039;ata&#039;ita&#039;iga fa&#039;aa&#039;oa&#039;oga lagolago ma e mana&#039;omia e le tamaititi a&#039;oga e sili mamao atu nai lo le mea e mafai e le faiaoga potuaoga ona tu&#039;uina atu e ala i le lagolago a&#039;oa&#039;oga lautele. Mo se fa&#039;ata&#039;ita&#039;iga, ose tamaititi e iai ni lu&#039;itau tau a&#039;oa&#039;oga ma\/po&#039;o amio ma fa&#039;aauau pea ona fa&#039;aalia le leai o se aga&#039;i i luma e ui ina fa&#039;atuputeleina le fa&#039;alavelave.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Fuafuaga o Manaoga Faapitoa mo Aoga Faapitoa<\/h3>\n\n\n\n<p>E tatau i &#039;au ona:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Faia se iloiloga<\/li>\n\n\n\n<li>Fa&#039;amae&#039;a le su&#039;ega fa&#039;atolu<\/li>\n\n\n\n<li>Mafaufau i le alualu i luma faaleaoaoga o lau tama ma le fegalegaleaiga i le va o le le atoatoa<\/li>\n\n\n\n<li>Fuafua le aafiaga faaleaoaoga o lena le atoatoa<\/li>\n\n\n\n<li>Filifili le mana\u02bboga mo a\u02bboa\u02bboga fa\u02bbapitoa<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>O lenei fa&#039;ailoga taua e fa&#039;ailoa mai ai o le fa&#039;ailoga fa&#039;apitoa e le fa&#039;aosoina ai se fa&#039;ai&#039;uga o le agava&#039;a mo a&#039;oa&#039;oga fa&#039;apitoa. I le tulaga o le agava&#039;a mo a&#039;oa&#039;oga fa&#039;apitoa, e leai se tulaga o le fa&#039;ailoga e le atoatoa le malosi e aunoa ma le fa&#039;asino i le fa&#039;aletonu o le alualu i luma o a&#039;oa&#039;oga ona o le fa&#039;aletonu.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Su&#039;ega Tolu La&#039;au&nbsp;<\/h3>\n\n\n\n<p>E tatau ona fa&#039;amalieina ta&#039;ito&#039;atasi a&#039;o le&#039;i mafai e le &#039;au ona fa&#039;amautu pe ua agava&#039;a lau tama mo a&#039;oa&#039;oga fa&#039;apitoa.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Laasaga 1: Fa&#039;aletonu <\/strong>\u2013 E iai se fa&#039;aletonu o lou alo?<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Laasaga 2: Aafiaga leaga <\/strong>\u2013 O le l\u0113 atoatoa o le malosi o le tino o le tino e afaina ai le auai o lau tama ma le alualu i luma i a\u02bboa\u02bboga lautele?<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Laasaga 3: Manaomia <\/strong>\u2013<strong> <\/strong>E mana&#039;omia e lau tama ni a&#039;oa&#039;oga fa&#039;apitoa ma ni au&#039;aunaga fa&#039;atatau ona o lona le atoatoa?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Polokalame A&#039;oa&#039;oga Ta&#039;ito&#039;atasi<\/h2>\n\n\n\n<p>O le Individualized Education Program (IEP) ose fa&#039;amatalaga tusitusia e uiga i le polokalame a&#039;oa&#039;oga mo lau tama e iai mana&#039;oga fa&#039;apitoa. E fai ma meafaigaluega fa&#039;afoe e fa&#039;amautinoa ai o lo&#039;o maua e lau tama le a&#039;oa&#039;oga fa&#039;apitoa e mana&#039;omia ma auaunaga fa&#039;atatau. E mafai foi ona avea o se meafaigaluega e iloilo ai pe a fa\u02bbaaogaina e fuafua ai le tele o lo latou alualu i luma i le ausiaina o sini fuafuaina.<\/p>\n\n\n\n<p>O IEP ta&#039;itasi e aofia ai:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Se fa&#039;amatalaga o le tulaga o lo&#039;o i ai nei lau tama o taunu&#039;uga tau a&#039;oa&#039;oga ma galuega fa&#039;atino<\/li>\n\n\n\n<li>Se fa\u02bbamatalaga o sini fa\u02bbaletausaga, e aofia ai fa\u02bbamoemoega fa\u02bbaaoaoga mo taimi pupuu<\/li>\n\n\n\n<li>Se fa\u02bbamatalaga o a\u02bboa\u02bboga fa\u02bbapitoa ma auaunaga fa\u02bbapitoa e tu\u02bbuina atu<\/li>\n\n\n\n<li>Ole maualuga ole a mafai e lau tama ona auai i polokalame fa&#039;aaoaoga masani<\/li>\n\n\n\n<li>O aso fuafuaina mo le amataina o auaunaga ma le umi o le taimi o auaunaga<\/li>\n\n\n\n<li>Fa&#039;atatau o fa&#039;amoemoega ma fa&#039;asologa o iloiloga ma fa&#039;atulagaga mo le fa&#039;ai&#039;uga, a itiiti mai i tausaga ta&#039;itasi, pe o ausia sini.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Amata ile 14 tausaga (pe la&#039;ititi pe a fa&#039;amoemoeina e le au IEP e talafeagai), e tatau i le IEP ona aofia ai se fa&#039;amatalaga o mana&#039;oga tau suiga o lau tama-i lalo o vaega talafeagai o la latou IEP-e taula&#039;i i a latou vasega o su&#039;esu&#039;ega (e pei o le auai i se polokalame tau a&#039;oa&#039;oga).<\/p>\n\n\n\n<p>Amata i tua atu o le IEP muamua e aoga pe a atoa le 16 o lau tama (pe la\u02bbititi pe a fa\u02bbamaonia e le IEP au), e tatau ona aofia i le IEP:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Fa&#039;atatauga fa&#039;atatau i le mae&#039;a o a&#039;oa&#039;oga fa&#039;atatau ile su&#039;esu&#039;ega ole suiga ole tausaga<\/li>\n\n\n\n<li>O &#039;au&#039;aunaga fa&#039;aliliu (e aofia ai kosi o su&#039;esu&#039;ega) e mana&#039;omia e fesoasoani ai i le tamaititi a&#039;oga e ausia na sini<\/li>\n\n\n\n<li>Su&#039;esu&#039;ega tau suiga o tausaga e fa&#039;atatau i mana&#039;oga ta&#039;ito&#039;atasi o lau tama e fa&#039;aaoga e fa&#039;atatau ai sini fa&#039;atatau ile aoga maualuga.<\/li>\n\n\n\n<li>Amata e le sili atu i le tasi le tausaga a&#039;o le&#039;i o&#039;o lau tama i le matua tele i lalo o le tulafono a le setete, (18 tausaga le matua i Hawai&#039;i), e tatau ona aofia i le latou IEP se fa&#039;amatalaga e fa&#039;apea ua logoina le tamaititi i ana aia tatau i lalo o le Vaega B o le IDEA, pe afai ei ai, o le a tu&#039;uina atu i lau tama pe a aulia le matua o le matua.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>O mea nei <a href=\"\/sm\/DOE%20Forms\/OSSS\/IEP-Team-Members.pdf\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">e tatau ona auai sui auai i se fonotaga a le IEP (PDF): <\/a><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>O se sui o le lala sooupu a le malo, e ese mai i le faiaoga o lau tama, e agavaa e tuuina atu, pe vaavaaia le tuuina atu o, aoaoga faapitoa.<\/li>\n\n\n\n<li>Le faiaoga o le tamaitiiti<\/li>\n\n\n\n<li>Tasi po&#039;o matua uma\/tagata tausi tulafono<\/li>\n\n\n\n<li>Lau tama, pe a talafeagai<\/li>\n\n\n\n<li>O isi tagata i le faitalia a le matua po&#039;o le lala sooupu<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Fonotaga IEP<\/h3>\n\n\n\n<p>E tatau ona faia fonotaga a le IEP ia le itiiti ifo ile tausaga. Fa&#039;alagolago i mana&#039;oga ma le aga&#039;i i luma o lau tama, o fonotaga e toe iloilo ma toe teuteu e mafai ona fai soo.<\/p>\n\n\n\n<p>E ui o fonotaga a le IEP e masani ona amataina ma fa&#039;atautaia e le a&#039;oga, e talafeagai mo matua ona talosagaina se fonotaga a le IEP pe a e talitonu e le&#039;o lelei le alualu i luma o lau tama pe e te lagona o lo&#039;o i ai se fa&#039;afitauli i le IEP o lo&#039;o iai nei.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column right_col is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\"><div class=\"kb-row-layout-wrap kb-row-layout-id1050_d76aa3-f2 alignnone wp-block-kadence-rowlayout\"><div class=\"kt-row-column-wrap kt-has-2-columns kt-row-layout-row kt-tab-layout-row kt-mobile-layout-row kt-row-valign-top\">\n\n<div class=\"wp-block-kadence-column kadence-column1050_63c690-aa\"><div class=\"kt-inside-inner-col\">\n<figure class=\"wp-block-image size-full no_margin\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"966\" height=\"631\" title=\"\" src=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/Kaimuki_HS_SPED-2.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-3421\" style=\"aspect-ratio:4\/3;object-fit:cover\" srcset=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/Kaimuki_HS_SPED-2.jpg 966w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/Kaimuki_HS_SPED-2-300x196.jpg 300w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/Kaimuki_HS_SPED-2-768x502.jpg 768w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/Kaimuki_HS_SPED-2-18x12.jpg 18w\" sizes=\"auto, (max-width: 966px) 100vw, 966px\" \/><\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-kadence-column kadence-column1050_6ae211-6a\"><div class=\"kt-inside-inner-col\">\n<h5 class=\"wp-block-heading has-base-color has-text-color has-link-color wp-elements-91735848e86ea283e0928ede427b944c\" style=\"margin-top:0px;padding-top:0;padding-bottom:0.5rem;font-size:1.4vw\">E iai se fa&#039;aletonu o la&#039;u tama?<\/h5>\n\n\n\n<p class=\"has-base-color has-text-color has-link-color wp-elements-73de11a7dc8419c68045457638ce71c1\"><em>Su&#039;e Tamaiti<\/em> o le faiga lea a le HIDOE e fa&#039;ailoa ai, su&#039;e ma su&#039;esu&#039;eina tamaiti ma talavou ua fa&#039;ailoa pe o masalomia o lo&#039;o i ai se fa&#039;aletonu ma e ono mana&#039;omia a&#039;oa&#039;oga fa&#039;apitoa ma auaunaga fa&#039;atatau. Afai e te masalomia e iai se fa&#039;aletonu o lou alo, ua matou i ai iinei e fesoasoani. <a href=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/academics\/does-my-child-have-a-disability-child-find\/\" data-type=\"page\" data-id=\"48\">Aoao atili<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n<\/div><\/div><\/div>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>The Hawai\u02bbi State Department of Education (HIDOE) provides services to children ages 3 through 21, residing in Hawai\u02bbi, who are eligible for special education and related services. Special education is specially designed instruction, related services, and other supplementary aids to meet your child&#8217;s unique needs\u2014at no cost to parent(s). overview Special education refers to a [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"parent":59,"menu_order":32,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"wp-custom-template-page-for-custom-sidebar","meta":{"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"8795,10212,11023,17489,11215,14190","_relevanssi_noindex_reason":"","_sitemap_exclude":false,"_sitemap_priority":"","_sitemap_frequency":"","_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","wp_popup_display_lightbox":0,"wp_popup_suppress":"","wp_popup_trigger":"","wp_popup_trigger_amount":0,"wp_popup_disable_on_mobile":false,"footnotes":""},"class_list":["post-933","page","type-page","status-publish","hentry"],"pp_statuses_selecting_workflow":false,"pp_workflow_action":"current","pp_status_selection":"publish","taxonomy_info":[],"featured_image_src_large":false,"author_info":{"display_name":"Ariana Enomoto","author_link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/author\/arianastaceyleong-com\/"},"comment_info":0,"publishpress_future_action":{"enabled":false,"date":"2026-04-11 05:45:39","action":"change-status","newStatus":"draft","terms":[],"taxonomy":"","extraData":[]},"publishpress_future_workflow_manual_trigger":{"enabledWorkflows":[]},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/933","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=933"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/933\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/59"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=933"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}