{"id":32,"date":"2024-09-04T22:13:36","date_gmt":"2024-09-04T22:13:36","guid":{"rendered":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/?page_id=32"},"modified":"2025-10-23T13:17:53","modified_gmt":"2025-10-23T23:17:53","slug":"hawaiian-education","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/academics\/hawaiian-education\/","title":{"rendered":"Aoaoga Hawaii"},"content":{"rendered":"<p class=\"intro\" style=\"font-size:clamp(0.875rem, 0.875rem + ((1vw - 0.2rem) * 0.531), 1.3rem);\"><em>;<\/em>O Hawaii e na o le pau lea o le setete i le atunuu ua filifilia se gagana moni, Hawaii, o se tasi o ana gagana aloaia e lua. I le 1987, e tusa ai ma le fa&#039;atonuga a le Setete o Hawai&#039;i e fa&#039;alauiloa le su&#039;esu&#039;ega o tu ma aga a Hawaii, gagana ma tala fa&#039;asolopito, na fa&#039;at\u016bina ai e le Matagaluega le Polokalama Su&#039;esu&#039;ega a Hawaii ma Ka Papahana Kaiapuni Hawai&#039;i\u2014le Polokalama Fa&#039;atofuina o le Gagana Hawaii.<\/p>\n\n\n\n<p>O le malamalama o o tatou tuaa o le malamalama ta&#039;iala lea e ta&#039;ita&#039;ia ai lo tatou fa&#039;amoemoe e lagolago a&#039;oa&#039;oga a Hawaii. O a&#039;oa&#039;oga faa-Hawaii e ta&#039;ita&#039;ia ai le atina&#039;eina o se tioata fa&#039;ale-aganu&#039;u e fa&#039;asaoina ai manatu autu a Hawaii. O a&#039;oa&#039;oga Hawaii e sili atu nai lo le a&#039;oa&#039;oina o mataupu aua e aofia ai fo&#039;i le fa&#039;alototeleina ma le fa&#039;atinoina o a&#039;oa&#039;oga a o tatou tuaa.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Polokalama<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Su&#039;esu&#039;ega Hawaii<\/h3>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"684\" src=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/KahaluuElementary-1-1024x684.jpg\" alt=\"Students doing arts and crafts\" class=\"wp-image-3905\" style=\"width:452px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/KahaluuElementary-1-1024x684.jpg 1024w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/KahaluuElementary-1-300x200.jpg 300w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/KahaluuElementary-1-768x513.jpg 768w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/KahaluuElementary-1-18x12.jpg 18w, https:\/\/hawaiipublicschools.org\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/KahaluuElementary-1.jpg 1200w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p>O su&#039;esu&#039;ega a Hawaii ose polokalame K-12 e maua ai le lagolago ma alaga&#039;oa i le a&#039;oa&#039;oina ma le a&#039;oa&#039;oina o le aganu&#039;u, tala fa&#039;asolopito ma le gagana Hawaii. E mafai ona aofia ai le tu&#039;ufa&#039;atasia o manatu Hawaii ma anotusi i lesona i potuaoga e tu&#039;uina atu e faiaoga ma\/po&#039;o a&#039;oga fa&#039;ale-aganu&#039;u tagata faigaluega.<\/p>\n\n\n\n<p>O le polokalame na faavaeina i le 1980 e faatino ai le Teuteuga o le Faavae o le Setete o le 1978 lea na faatonuina ai le setete e unaia le suesueina o aganuu, tala faasolopito ma gagana Hawaii. I lena taimi, o le toe fa\u02bbafouina o tagata Hawaii o lo\u02bbo i ai le malosi ma na una\u02bbia e ta\u02bbita\u02bbi o alalafaga se faiga fa\u02bbapitoa fa\u02bbaa\u02bboa\u02bboga i Hawai\u02bbi, lea e amanaia ai itu taua o le aganuu ma le tala faasolopito o Hawaii.<\/p>\n\n\n\n<p>O taumafaiga a le Matagaluega ina ia tausisia aiaiga faavae na amata i le 1979 i le polokalame a le K\u016bpuna na fausia e le Queen Lili\u02bbuokallani Trust. I le 1981 na talia ai e le Matagaluega lenei polokalame e avea o se vaega mo le Polokalama Su&#039;esu&#039;ega a Hawaii, ma faasolosolo malie ona fa&#039;atinoina i le setete atoa e tautua ai tamaiti a&#039;oga i Vasega K-6.<\/p>\n\n\n\n<p>O le poto, tomai ma aga masani o se vaega taua o a\u02bboa\u02bboga Hawaii e aofia ai:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Ka tausia \u02bb\u0101ina \u2013 le poto ma le tausiga o le fanua, sami ma le lagi.<\/li>\n\n\n\n<li>Ka mo\u02bbolelo Hawai\u02bbi \u2013 malamalama ma le fa\u02bbaaogaina o le gagana, talatuu, tala ma faatufugaga.<\/li>\n\n\n\n<li>Ka aganu&#039;u \u2013 iloa ma fa&#039;atinoga o tu ma aga a Hawaii.<\/li>\n\n\n\n<li>Ka \u02bbike tupuna \u2013 malamalama ma manatunatuga i tala faasolopito, tupuaga, gafa ma pulega o Hawai\u02bbi.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>O manatu autu Hawaii i le aoao atu ma le aoaoina e aofia ai:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Ka pilina \u2014 amana&#039;ia ma fa&#039;aaloalo i mafutaga ma so&#039;otaga.<\/li>\n\n\n\n<li>Ka mahalo - fa\u02bbaalia le fa\u02bbafetai ma le talisapaia.<\/li>\n\n\n\n<li>Ke aloha \u2014 faaalia le alofa ma le agalelei.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Misiona ma Sini<\/h4>\n\n\n\n<p>O le Polokalama Su&#039;esu&#039;ega a Hawaii e maua ai le lagolago ma punaoa e mana&#039;omia e fa&#039;atino ai sini o a&#039;oa&#039;oga a Hawaii. Ina ia ausia lenei misiona, o sini o le polokalame e faavae i luga <a href=\"http:\/\/boe.hawaii.gov\/policies\/Board%20Policies\/Hawaiian%20Education.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">BOE Policy 105-7\u200b (PDF)<\/a> o:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Ia lagolagoina le tuufaatasia o le malamalama Hawaii, faiga masani ma vaaiga i vaega eseese o mataupu e ala i le fesoasoani i le mauaina ma le faaaogaina o punaoa.<\/li>\n\n\n\n<li>Ia lagolago faiaoga ma aganu&#039;u tagata faigaluega punaoa (CPR) i le mauaina o le malamalama i mataupu e aofia ai le aganuu, talafaasolopito, nofoaga ma le gagana a Hawaii.<\/li>\n\n\n\n<li>Ia lagolago alagaoa a nuu ma tagata alagaoa, e pei o le CPR (faataitaiga, matua, makua, kumu) i auala e faasoa atu ai o latou iloa taua, tomai ma aafiaga e faaleleia ma faatamaoaigaina ai aoaoga.<\/li>\n\n\n\n<li>Ia lagolagoina tamaiti aoga i le atina&#039;eina o le malamalama ma le talisapaia o le aganuu, tala&#039;aga, nofoaga ma gagana Hawaii.<\/li>\n\n\n\n<li>Le aoina o fa\u02bbamaumauga ma fa\u02bbamatalaga e fa\u02bbaalia ai le aoga o polokalame.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Polokalama Fa&#039;atofuina o le Gagana Hawaii: Ka Papahana Kaiapuni<\/h3>\n\n\n\n<p>E fesoasoani le Matagaluega i le toe faaolaolaina o le gagana Hawaii e ala i le saunia o a&#039;oa&#039;oga gagana Hawaii K-12. O le polokalame o le faatofuina o le gagana Hawaii, Ka Papahana Kaiapuni, e na&#039;o le a&#039;oa&#039;oina e ala i le gagana Hawaii se&#039;ia o&#039;o i le vasega 5, ma fa&#039;ailoa aloa&#039;ia ai le Igilisi. O aiga uma o lo&#039;o aumau i Hawai&#039;i e iai le avanoa e fa&#039;aulu ai a latou fanau i se polokalame o le a&#039;oa&#039;oina o le gagana Hawaii. I totonu o le faatulagaga o le Matagaluega, e lagolagoina Kaiapuni e le <a href=\"https:\/\/sites.google.com\/k12.hi.us\/ohehub\/home\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/sites.google.com\/k12.hi.us\/ohehub\/home\">Ofisa o Aoga Hawaii (OHE)<\/a> ma isi ofisa o le setete ma nofoaga lavelave.<\/p>\n\n\n\n<p>O sini autu a Ka Papahana Kaiapuni e taula&#039;i i le atina&#039;eina o se tioata Kaiapuni e fa&#039;afeso&#039;ota&#039;i ai tupulaga i le lumana&#039;i ma ala Hawaii e iloa ma ola ai. O le una&#039;iga a matua o lo&#039;o popole i le mana&#039;oga e fa&#039;alautele a&#039;oa&#039;oga i le gagana Hawaii mo a latou fanau mai le P\u016bnana Leo o le gagana Hawaii a&#039;oga tumaoti, na amata fa&#039;atino ai e le Matagaluega polokalame fa&#039;ata&#039;ita&#039;i i a&#039;oga Tulagalua a Waiau ma Keaukaha i le tausaga a&#039;oga 1987-88.<\/p>\n\n\n\n<p>Talu mai lena taimi, ua fa&#039;atuputeleina le polokalame, ua maua ai e aiga se avanoa e maua ai le gagana Hawaii mo a&#039;oa&#039;oga lautele K-12. E iai <a href=\"\/sm\/enrolling-in-school\/hawaiian-immersion-school\/\" data-type=\"page\" data-id=\"19\">26 nofoaga o le HIDOE ma nofoaga aoga e fitu<\/a>. E ala i fa&#039;ata&#039;ita&#039;iga &#039;ese&#039;ese o a&#039;oa&#039;oga a&#039;oa&#039;oga fa&#039;a-Hawaii i a&#039;oga tulagalua, a&#039;oga tulagalua ma a&#039;oga maualuga, e ono mai motu tetele e valu e mafai ona maua ai se poto masani ole fa&#039;atofu K-12.<\/p>\n\n\n\n<p>E galulue foi le Matagaluega ma le nuu, e ala i le <a href=\"https:\/\/sites.google.com\/hawaii.edu\/aha-kauleo\/makahiki-2024-2025\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">\u02bbAha Kauleo (\u02bbAKL\u200b)<\/a>, ia aoina manatu o paaga i le faatinoga o Kaiapuni. O le \u02bbAKL ose fa\u02bbalapotopotoga fa\u02bbavae a matua, faiaoga ma sui pule mai a\u02bboga ta\u02bbitasi, fa\u02bbapea fo\u02bbi ma sui o le kolisi ma paaga fa\u02bbalapotopotoga, e pei o le Office of Hawaiian Affairs (OHA), Kamehameha Schools Bishop Estate (KSBE) ma le \u02bbAha P\u016bnana Leo. O le vaega o lo&#039;o avea ma faufautua i le Hawai&#039;i BOE ma le pule sili fa&#039;apea fo&#039;i ma fautua mo le lelei o a&#039;oa&#039;oga fa&#039;atofuina o le gagana Hawaii, ma a&#039;oa&#039;oga fa&#039;aHawaii lautele.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>O tulaga faatonuina o le Kaiapuni, lesona ma faiga a&#039;oa&#039;oga mo vasega uma o vasega ma punaoa lagolago ua saunia mo tamaiti aoga, aiga ma faiaoga i <a href=\"http:\/\/aokaiapuni.weebly.com\/n257-ana-a699o.html\">N\u0101 Ana Ao<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p>O le manuia o le toe faaolaolaina o le gagana a Kaiapuni ua lauiloa i le lalolagi atoa. O isi tagata o le atunu&#039;u i le atunu&#039;u atoa ma le lalolagi o lo&#039;o sailia a tatou a&#039;oa&#039;o polokalame e fa&#039;asoa o latou tomai e ala i asiasiga a le a&#039;oga, valaaulia o konafesi ma nofoaga eseese.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Polokalama a&#039;oa&#039;oga Mamao a Kaiapuni a le Setete: Ka Papahana Kelea&#039;o Kaiapuni<\/h3>\n\n\n\n<p>O le Matagaluega, e ala i le OHE, o le a fa&#039;aogaina le mamanu a&#039;oa&#039;oga mamao a Kaiapuni e fa&#039;amuamua ai mataupu ua leva e feso&#039;ota&#039;i ma atina&#039;e tau a&#039;oa&#039;oga o a&#039;oa&#039;oga Kaiapuni. O le polokalame a&#039;oa&#039;oga fa&#039;akomepiuta e tatau ona fa&#039;atalanoaina taunu&#039;uga a tamaiti a&#039;oga e ala i se polokalame fetu&#039;utu&#039;una&#039;i mamanu e mafai ai ona:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>O se K-12 fa&#039;ava-o-malo i le fa&#039;atulagaina o mat\u0101&#039;upu.<\/li>\n\n\n\n<li>Fa&#039;amuamua le fa&#039;aa&#039;oa&#039;oina o le gagana Hawai&#039;i.<\/li>\n\n\n\n<li>Ta&#039;ita&#039;i fefa&#039;asoaa&#039;i ma fa&#039;ateleina le galulue fa&#039;atasi a pa&#039;aga o Kaiapuni.<\/li>\n\n\n\n<li>O le faataunuuina o le manulauti a Kaiapuni e faapea:\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Tuuina atu se si&#039;osi&#039;omaga fa&#039;a&#039;oa&#039;oga fa&#039;aleaganu&#039;u ma malosi.<\/li>\n\n\n\n<li>Ia mautinoa le lelei atoatoa i le gagana Hawaii, aganuu, tala faasolopito ma auala e iloa ai.<\/li>\n\n\n\n<li>Fa&#039;ai&#039;uga e fa&#039;amalosia ai tamaiti a&#039;oga e fa&#039;ato&#039;atoa manuia ma tausimea.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Fa&#039;afeso&#039;ota&#039;i <a href=\"mailto:keleao-kaiapuni@k12.hi.us\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">&#039;Ilikea Kam<\/a> po&#039;o le (808) 518-5364 ma ni fesili.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">e uiga i le Ofisa o Aoga a Hawaii<\/h2>\n\n\n\n<p>I le 2015 le <a href=\"https:\/\/sites.google.com\/k12.hi.us\/ohehub\/office-of-hawaiian-education\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/sites.google.com\/k12.hi.us\/ohehub\/office-of-hawaiian-education\">Ofisa o Aoga Hawaii (OHE)<\/a> na faavaeina i lalo o le Ofisa o le Superintendent, o se taunuuga o le sueina o faiga faavae a le Komiti o Aoga a le Setete o Hawaii (BOE) e faatatau i aoaoga faaHawaii ma polokalame faatofuina o le gagana Hawaii.<\/p>\n\n\n\n<p>E le gata i lea, o le OHE na molia i le galuega o le fuafuaina mo le fa\u02bbatinoina o se faiga fou e ta\u02bbua o fa\u02bbaiuga. O lenei faiga fa&#039;avae, ua ta&#039;ua o N\u0101 Hopena A&#039;o, ua aiaia ai le fa&#039;alauteleina o a&#039;oa&#039;oga a Hawaii i le K-12 a&#039;oa&#039;oga lautele a Hawai&#039;i mo tamaiti uma ma tagata matutua. N\u0101 Hopena Ao\u2014<a href=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/about\/na-hopena-a%ca%bbo-ha\/\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/about\/na-hopena-a%ca%bbo-ha\/\">po&#039;o H\u0100<\/a>\u2014o se ta&#039;iala lautele a le Matagaluega e atia&#039;e ai tomai, amio ma uiga e fa&#039;amanatu ai le tulaga tulaga ese o Hawai&#039;i, ma fa&#039;amamaluina uiga lelei ma aga fa&#039;atauaina o le gagana ma le aganu&#039;u a le atunu&#039;u o Hawai&#039;i.<\/p>\n\n\n\n<p>Fa&#039;atasi, o lenei galuega e fesoasoani i le Matagaluega e fa&#039;ataunu&#039;u ana noataga i faiga fa&#039;avae BOE ma le Fa&#039;avae a le Setete o Hawai&#039;i (<a href=\"https:\/\/lrb.hawaii.gov\/constitution#articlex\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Mataupu X, Vaega 4<\/a> ma <a href=\"https:\/\/lrb.hawaii.gov\/constitution#articlexv\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Mataupu XV, Vaega 4\u200b<\/a>).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Fa&#039;afeso&#039;ota&#039;i<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"mailto:anela.iwane@k12.hi.us\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">&#039;\u0100nela Iwane<\/a>, Fa&#039;apitoa tau A&#039;oa&#039;oga<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"mailto:aulia.austin@k12.hi.us\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Aulia Austin<\/a>, Fa&#039;apitoa tau A&#039;oa&#039;oga<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"mailto:dana.tanigawa@k12.hi.us\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Dana Tanigawa<\/a>, Fa&#039;apitoa tau A&#039;oa&#039;oga<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"mailto:leilani.nerveza-clark@k12.hi.us\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Leilani Nerveza-Clark<\/a>, Fa&#039;apitoa tau A&#039;oa&#039;oga<\/li>\n\n\n\n<li>Polokalama Fa&#039;atoga o le Gagana Hawaii laina autu: 808-784-6070<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u200b\u200bHawai\u02bbi is the only state in the country that has designated a native language, Hawaiian, as one of its two official state languages. In 1987, in light of the Hawai\u02bbi State Constitution mandate to promote the study of Hawaiian culture, language and history, the Department established the Hawaiian Studies Program and Ka Papahana Kaiapuni Hawai\u02bbi\u2014the [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"parent":22,"menu_order":35,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"10208,9807,14742,10858,15545,8795","_relevanssi_noindex_reason":"","_sitemap_exclude":false,"_sitemap_priority":"","_sitemap_frequency":"","_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","wp_popup_display_lightbox":0,"wp_popup_suppress":"","wp_popup_trigger":"","wp_popup_trigger_amount":0,"wp_popup_disable_on_mobile":false,"footnotes":""},"class_list":["post-32","page","type-page","status-publish","hentry"],"pp_statuses_selecting_workflow":false,"pp_workflow_action":"current","pp_status_selection":"publish","taxonomy_info":[],"featured_image_src_large":false,"author_info":{"display_name":"Ariana Enomoto","author_link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/author\/arianastaceyleong-com\/"},"comment_info":0,"publishpress_future_action":{"enabled":false,"date":"2026-04-27 13:29:46","action":"change-status","newStatus":"draft","terms":[],"taxonomy":"","extraData":[]},"publishpress_future_workflow_manual_trigger":{"enabledWorkflows":[]},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}