{"id":13708,"date":"2025-07-07T12:30:10","date_gmt":"2025-07-07T22:30:10","guid":{"rendered":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/?page_id=13708"},"modified":"2025-10-15T11:12:48","modified_gmt":"2025-10-15T21:12:48","slug":"social-emotional-learning","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/academics\/social-emotional-learning\/","title":{"rendered":"A&#039;oa&#039;oga Fa&#039;aagafesootai"},"content":{"rendered":"<p>Social-emotional learning (SEL) o lo\u02bbo fa\u02bbamatalaina mafaufauga, tomai, uiga, ma lagona e fesoasoani i tamaiti aoga ia manuia i a\u02bboga, matata, ma le olaga. O lo&#039;o taula&#039;i le SEL ile fa&#039;aosofiaga, feso&#039;ota&#039;iga fa&#039;aagafesootai, ma le fa&#039;atonuga a le tagata lava ia e mafai ai e tamaiti a&#039;oga uma ona a&#039;oa&#039;oina ma olaola.<\/p>\n\n\n\n<p>CASEL, ose fa&#039;alapotopotoga ta&#039;uta&#039;ua SEL e lagolagoina itumalo a&#039;oga,&nbsp;<a href=\"https:\/\/casel.org\/fundamentals-of-sel\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">fa&#039;amatala SEL<\/a>&nbsp;o le faagasologa lea e maua ai ma faaaoga e tupulaga talavou uma ma tagata matutua le poto, tomai, ma uiga e atiina ae ai ni faasinomaga maloloina, pulea lagona ma ausia sini patino ma le autasi, lagona ma faaalia le lagona alofa mo isi, faatuina ma faatumauina sootaga lagolago, ma faia faaiuga talafeagai ma le alofa.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Mo nisi fa&#039;amatalaga e uiga i le SEL, fa&#039;amolemole va&#039;ai CASEL&#039;s&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ouXhi_CfBVg\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">SEL 101: O a Agava&#039;a Autu ma Fa&#039;atonu Autu?<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Fausiaina o Agavaa SEL<\/h2>\n\n\n\n<p>O le CASEL 5 o lo\u02bbo fa\u02bbamatalaina vaega e lima e fa\u02bbavae i le agavaa SEL. O nei tomai e taua mo le galulue fa\u02bbatasi ma le va\u02bbaiga, ma tautua lelei tamaiti aoga i le a\u02bboga ma le olaga. E ala i le fausiaina o tomai i nei vaega, o tamaiti aoga e pulea o latou lagona, taulimaina luitau, ma ausia a latou sini.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p>O le CASEL 5 o:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Fa&#039;ailoa e le tagata lava ia<\/li>\n\n\n\n<li>Puleaina e le tagata lava ia<\/li>\n\n\n\n<li>Fa&#039;alauiloa lautele<\/li>\n\n\n\n<li>Tomai fai\u0101<\/li>\n\n\n\n<li>Fa&#039;ai&#039;uga fa&#039;atatau<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p>O lo\u02bbo lagolagoina e le Matagaluega o A\u02bboga a le Setete o Hawai\u02bbi le atina\u02bbeina o nei tomai e ala i le su\u02bbesu\u02bbeina o tamaiti a\u02bboga i mataupu nei e malamalama ai i lo latou malosi ma avanoa mo le tuputupu a\u02bbe:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Puleaina e le tagata lava ia<\/li>\n\n\n\n<li>Fa&#039;alaua&#039;itele<\/li>\n\n\n\n<li>Lagona o le Fa&#039;atasi&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Mafaufauga Tuputupu<\/li>\n\n\n\n<li>Grit&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Tulafono Fa&#039;alagona<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p>Fa&#039;amolemole va&#039;ai le su&#039;esu&#039;ega atoa iinei:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"https:\/\/surveys.panoramaed.com\/hidoe\/demo\/63fe5a3d-0307-4be8-9404-2627fb54b7a6\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Vasega Uma (3-12)<\/a>&nbsp;\u2013 38 fesili<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Fa&#039;afefea ona Fa&#039;amanuiaina Tamaiti A&#039;oga le A&#039;oa&#039;oga Fa&#039;ale-agafesootai<\/h2>\n\n\n\n<p>O a\u02bboa\u02bboga fa\u02bbaagafesootai-lagona o se vaega taua o se a\u02bboa\u02bboga lelei. A&nbsp;<a href=\"https:\/\/casel.org\/fundamentals-of-sel\/what-does-the-research-say\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">meta-su\u02bbesu\u02bbega mai le CASEL<\/a>&nbsp;o lo\u02bbo fa\u02bbaalia ai o tupe fa\u02bbafaigaluega i le SEL ma avanoa e atia\u02bbe ai tomai SEL e ta\u02bbita\u02bbia ai le fa\u02bbaleleia o le potuaoga, sili atu le puleaina o popolega, ma le 11 pasene maua i a\u02bboga.<\/p>\n\n\n\n<p>O se lipoti 2019 mai le Aspen Institute, &quot;<a href=\"https:\/\/www.aspeninstitute.org\/publications\/a-nation-at-hope\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Mai se Atunu&#039;u e lamatia i se Atunu&#039;u i le Fa&#039;amoemoe<\/a>,\u201d o lo&#039;o tu&#039;ufa&#039;atasia fa&#039;amaoniga e fa&#039;amaonia ai o le lagolagoina o le atina&#039;eina o agafesootai, fa&#039;alagona, ma le mafaufau o tamaiti a&#039;oga e feso&#039;ota&#039;i lelei i faiga fa&#039;aleaganu&#039;u e pei o le auai, togi, togi o su&#039;ega, fua o fa&#039;au&#039;uga, sauniuni i kolisi ma galuega, ma le soifua manuia lautele.<\/p>\n\n\n\n<p>I le averesi,&nbsp;<a href=\"https:\/\/casel.org\/fundamentals-of-sel\/what-does-the-research-say\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Ua maua e CAEL<\/a>&nbsp;o $1 uma e fa&#039;aalu i polokalame SEL e fa&#039;avae molimau e iai le toe fo&#039;i mai o le $11, o lona uiga o le SEL o lo&#039;o i ai le lelei ma le tele o tupe maua i tupe teufaafaigaluega.<\/p>\n\n\n\n<p>Tele Fa&#039;amanuiaga ole SEL mo tamaiti aoga<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>O uiga lelei e uiga ia i latou lava, isi, ma le aoga<\/li>\n\n\n\n<li>Fa&#039;ateleina taunu&#039;uga tau a&#039;oa&#039;oga<\/li>\n\n\n\n<li>Fa&#039;ateleina fua o fa&#039;au&#039;uga<\/li>\n\n\n\n<li>Siitia le sauni atu i kolisi ma galuega<\/li>\n\n\n\n<li>Fa\u02bbateleina amioga fa\u02bbaagafesootai lelei<\/li>\n\n\n\n<li>Fa&#039;aitiitia fa&#039;afitauli tau amio, pei ole fa&#039;amata&#039;u<\/li>\n\n\n\n<li>Sili atu le tomai e pulea ai le atuatuvale<\/li>\n\n\n\n<li>Sili atu le tomai e pulea ai le atuatuvale<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">fa&#039;ai&#039;uga o su&#039;esu&#039;ega<\/h2>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/secure.panoramaed.com\/hidoe\/understand?auth_token=yJ-gzVeBM_rw62DfFmJ4\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/secure.panoramaed.com\/hidoe\/understand\">Va&#039;ai i&#039;uga o su&#039;esu&#039;ega a le Social Emotional Learning mo tamaiti aoga<\/a>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Fesili e Fai soo<\/h2>\n\n\n\n<p><strong>Na fa&#039;apefea ona atia&#039;e lenei su&#039;esu&#039;ega?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>O le Panorama Social-Emotional Learning Survey na fausia i lalo o le ta\u02bbita\u02bbiga a Dr. Hunter Gehlbach, o le taimi nei o le Sui Dean &amp; Polofesa i le Johns Hopkins University School of Education ma le faatonu o su\u02bbesu\u02bbega i Panorama Education. Dr. Gehlbach ma lana au su\u02bbesu\u02bbe i le Harvard Graduate School of Education na mulimulita\u02bbia se fa\u02bbagasologa o le atina\u02bbeina o su\u02bbesu\u02bbega e aofia ai iloiloga o tusitusiga, vaega taula\u02bbi, fa\u02bbamatalaga mai tagata atamamai i le atunu\u02bbu, fa\u02bbatalanoaga mafaufau ma tamaiti aoga, ma le tele o taamilosaga o pailate ma fa\u02bbaleleia.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Dr. Gehlbach ma lana &#039;au na atiina ae le meafaigaluega e fa\u02bbavae i luga o mataupu fa\u02bbaonaponei o su\u02bbesu\u02bbega mamanu, lea e matua fa\u02bbaitiitia ai le sese o fua. O faiga sili nei e aofia ai:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Fa&#039;aupu mea su&#039;esu&#039;e e fai ma fesili nai lo fa&#039;amatalaga&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Aloese mai le &quot;ioe-le malie&quot; filifiliga tali e ono fa&#039;aalia ai se uiga e ioe ae nai lo le fa&#039;aogaina o tali fa&#039;ailoga e fa&#039;amalosia ai le autu autu.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Fesili e uiga i se manatu se tasi i le taimi nai lo le fa\u02bbaaogaina o mea fa\u02bbapipi\u02bbi lua (fa\u02bbata\u02bbita\u02bbiga, &quot;O le a le fiafia ma le fa\u02bbauiga?&quot;)&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Fa&#039;aaog\u0101ina ia le itiiti ifo ma le lima tali e pu&#039;e ai le lautele o fa&#039;amatalaga&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Fa&#039;aliliuina fesili ile gagana lelei nai lo le fa&#039;aogaina ole gagana fa&#039;afeagai pe leaga<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>E mafai e matua ona va&#039;ai i fa&#039;amaumauga a le SEL Assessment a le la tama?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ioe. O lipoti mo matua ma tagata o lo&#039;o va&#039;aia e fa&#039;amatala au&#039;ili&#039;ili i&#039;uga o su&#039;esu&#039;ega a le SEL a le la tama ole a maua ile a&#039;oga pe a mae&#039;a su&#039;esu&#039;ega ta&#039;itasi. Matou te puipuia le le faalauaiteleina o tamaiti aoga e ala i le fa\u02bbamautinoa e na\u02bbo tagata faigaluega o lo\u02bbo i ai manaoga fa\u02bbale-a\u02bboa\u02bboga e mafai ona va\u02bbaia i\u02bbuga a tamaiti aoga. E leai ni tapula&#039;a e tu&#039;uina atu i matua, e mafai ona maua fa&#039;ai&#039;uga a le SEL a le la tama ma toe iloilo\/talanoaina i latou.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ae a pe a ou le mana&#039;o la&#039;u tama e auai i le Su&#039;esu&#039;ega a le SEL?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>O la matou sini ia mautinoa o lo&#039;o saogalemu ma lagolagoina tamaiti uma a&#039;o latou toe fo&#039;i i le a&#039;oga. Matou te faafetai atu mo le avea ma a matou paaga pele a o matou galulue faatasi e a\u02bboa\u02bboina a matou tamaiti aoga i lenei tausaga aoga. Matou te fa&#039;atauaina le sao o a matou tamaiti a&#039;oga ona oi latou o paaga taua i le galuega e fa&#039;aleleia atili le poto masani a&#039;oga ma lagolagoina o latou mana&#039;oga.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>O le su&#039;esu&#039;ega o lo&#039;o fa&#039;atonuina ai tamaiti a&#039;oga e toe tomanatu ia latou lava tomai fa&#039;aa&#039;oa&#039;oga fa&#039;ale-agafesootai, e pei o le pulea e le tagata o ia lava ma le malosi o le tagata lava ia. Fa&#039;amolemole logo le pule o lau a&#039;oga pe a e mana&#039;o e filifili lau tama e le su&#039;e su&#039;esu&#039;ega.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>O le a le mea e tupu pe a uma su&#039;ega?&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>O le su&#039;esu&#039;ega a le SEL e maua ai le avanoa mo faiaoga e va&#039;ava&#039;ai ai i vaega o lo&#039;o ola manuia ai tamaiti a&#039;oga, pe mana&#039;omia fo&#039;i se fesoasoani fa&#039;aopoopo. O nei fa&#039;amatalaga e fesoasoani i faiaoga e fuafua fa&#039;atonuga fa&#039;atatau po&#039;o se fa&#039;alavelave pe a mana&#039;omia. I&#039;uga e lagolagoina le atina&#039;eina o tomai SEL mo potuaoga atoa, vaega laiti, ma\/po&#039;o tamaiti a&#039;oga ta&#039;ito&#039;atasi. I lenei auala, e maua ai e tamaiti aoga uma le avanoa e fausia ai tomai e mana\u02bbomia e manuia ai.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Social-emotional learning (SEL) o lo\u02bbo fa\u02bbamatalaina mafaufauga, tomai, uiga, ma lagona e fesoasoani i tamaiti aoga ia manuia i a\u02bboga, matata, ma le olaga. O lo&#039;o taula&#039;i le SEL ile fa&#039;aosofiaga, feso&#039;ota&#039;iga fa&#039;aagafesootai, ma le fa&#039;atonuga a le tagata lava ia e mafai ai e tamaiti a&#039;oga uma ona a&#039;oa&#039;oina ma olaola. O le CASEL, o se fa\u02bbalapotopotoga ta\u02bbuta\u02bbua a le SEL o lo\u02bbo lagolagoina itumalo a\u02bboga, fa\u02bbamatalaina le SEL o le fa\u02bbagasologa lea e maua ai ma [...]<\/p>","protected":false},"author":29,"featured_media":0,"parent":22,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","_sitemap_exclude":false,"_sitemap_priority":"","_sitemap_frequency":"","_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","wp_popup_display_lightbox":0,"wp_popup_suppress":"","wp_popup_trigger":"","wp_popup_trigger_amount":0,"wp_popup_disable_on_mobile":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13708","page","type-page","status-publish","hentry"],"pp_statuses_selecting_workflow":false,"pp_workflow_action":"current","pp_status_selection":"publish","taxonomy_info":[],"featured_image_src_large":false,"author_info":{"display_name":"Stanley Lee","author_link":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/author\/stanley-leek12-hi-us\/"},"comment_info":0,"publishpress_future_action":{"enabled":false,"date":"2026-04-16 18:02:56","action":"change-status","newStatus":"draft","terms":[],"taxonomy":"","extraData":[]},"publishpress_future_workflow_manual_trigger":{"enabledWorkflows":[]},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13708","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/29"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13708"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13708\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hawaiipublicschools.org\/sm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13708"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}